Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reformierakond hakkab taas lastetoetuste tõstmise vastu sõdima, ajades nädalaks umbe Riigikogu töö

-
08.06.2022
ukajad Jürgen Ligi (pildil) ja Valdo Randpere.
© Uued Uudised

Kolmapäeval on Riigikogus menetluses kolme erakonna perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks vastuvõtmisel lastega peredele oluliseks toeks, kuid Reformierakond üritab obstruktsiooniga laste aitamist takistada, olles esitanud tohutu hulga tühje nn parandusettepanekuid.

Tähelepanuväärne on see, et ettevõtlusminister Andres Sutt ja Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur propageerivad viimastel päevadel aktiivselt Ukraina Žõtomõri oblasti ülesehitamist Eesti osalusel, kuid Kaja Kallase valitsuse jäänused ei leia raha oma laste toetamiseks (Ukraina lapsi lisaeelarve toetab). Aga eesti lapsed ei vali ja lastega pered polegi ju Reformierakonna valijad.

Reformierakond teeb veel ühe kummalise käigu – esmakordselt Eesti parlamentarismi ajaloos teeb võimupartei opositsiooni eelnõule töötakistust, tavaliselt on obstruktsioon opositsiooni relv. Aga Kaja Kallas&Co on võimunäljas muudki kummalist teinud – näiteks saatnud pool valitsust erru ja koondanud võimu ühe partei kliki kätte.

Avalik sõda lastetoetuste vastu näitab, kus on Reformierakonna prioriteedid – ikka oma toiduahela nuumamisel, sest lisaeelarve suunas palju raha “omadele”. Ka eelnõult lastekaitsepäeval allkirjad tagasi võtnud sotsid näitasid, et võimupirukas on neile lastest tähtsam.

Perehüvitiste muutmise eelnõu teine lugemine on riigikogu päevakorra 19. punkt. Vastavalt riigikogu töökorrale võib kolmapäevane istung kesta kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui neljapäeval kella 10-ni. Seejärel algab neljapäevane istung, mis jätkab samast kohast, kus eelmine istung lõppes.

Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi esmaspäeval ettepaneku lõpetada perehüvitiste eelnõu teine lugemine täiskogu kolmapäevasel istungil. Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega sotsiaalkomisjoni kuuluv Tõnis Mölder (Keskerakond), kellele saab iga riigikogu liige esitada kuni kaks küsimust. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Läbirääkimiste järel vaadatakse läbi muudatusettepanekud. Esitajate soovil saab muudatusettepanekud ühe kaupa hääletusele panna. Reformierakond on eelnõule esitanud üle 1600 muudatusettepaneku.