Eelmisest Riigikogu valimiste kampaaniast on kõigil meeles see, kuidas Reformierakond jättis rääkimata sellest, et kavatseb järsult maksukoormust tõsta. Uute valimiste kampaania pole veel päriselt alanud, aga poliitoravad juba petavad ja vassivad.
Nii Reformierakond kui Eesti 200 kasutavad oma propagandas narratiivi, et “oli mis oli, vaatame nüüd tulevikku ja hakkame unistama” – see tuli välja just poliitoravate viimases kampaanias; sotsid omakorda üritavad jätta muljet, nagu poleks nad Reformierakonna valitsuses kunagi olnud ega ühiseid sigadusi kaasa teinud.
Reformierakond tõstis maksud ja aktsiisid lakke ning hinnad taevasse – paljud maksud ei andnud soovitud tulemust, enamik on täiesti ebapopulaarsed, mõnedki lausa kahjulikud. Kui nende negatiivne efekt on välja tulnud, siis proovib Reformierakond midagi muuta, mõnda maksu alandada, mõnda maksutõusu ära jätta – ja seda kõike reklaamitakse meeletu heategevusena rahvale.
Ehk siis keeratakse kõigepealt kokku tohutu rahvast vaeseks tegev käkk, mis tekitab suurt jama ja on rahva seas ebapopulaarne, ja siis asutakse omaenda käkki ärakoristades heategija rolli, et näe, meie toome maksud alla – kuigi need on nende endi maksutõusud.
Iga kord, kui Reformierakond heategijana esineb, tuleb vaadata, kas nad mitte ise pole seda varasemalt ära rikkunud.
Võimuerakonnad kasutavad veel ka taktikat, kus nad teevad midagi, mis paiskab segi eestlaste identiteedi ja ajaloolised väärtused ning alustavad siis kampaaniat, et ärgem nüüd väärtuskonflikte õhutagem, keskendugem pigem majandusele ja toimetulekule – mille nad on samuti ise ära rikkunud.
Reformierakond teatab, et nemad olevat Eesti korda teinud ja hakkavat unistama – ei, te hakkate vastutama, mitte unistama!
Uued Uudised