Kui Kaja Kallas võimule tuli ja kärbetega alustas, nuditi kohe ära nii teedehooldus kui ka -ehitamine, sealhulgas pandi pidur neljarealiste teede väljaehitamisele ning kaos on nüüd käes. Samas EKRE osalusega valitsus seadis rahandusminister Martin Helme eestvedamisel teed kohe prioriteediks, sealhulgas just eelnimetatud neljarealised, millesse kaasati avaliku ja erasektori koostööprojektid (PPP).
Riigikontroll peab läbiviidud auditi tulemusena ebatõenäoliseks liiklusohutuse programmi eesmärki saavutada 2025. aasta lõpuks, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese, sest programmi tegevused on suures ulatuses rahalise katteta, kirjutab BNS.
„Liiklusohutuse programm praegusel kujul on õhku täis ja Eesti on oma riiklikust eesmärgist liikluse alal kaugele jäänud,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. „Hulk aastaid on Eesti liikunud liiklussurmade vähenemise kursil, kuid see liikumine on viimastel aastatel peatunud ja eesmärgist ollakse kaugenemas. Kuigi paberile on pandud kiiduväärseid eesmärke, ei kaasne nende eesmärkidega kaugeltki piisaval määral raha ega küllaldast tegevust.“
Riigikontrolli audit näitas, et tegevused, millel on eeldatavasti suurim mõju liiklusohutuse parandamisele, jäävad ellu viimata või siis viiakse need ellu planeeritust väiksemas mahus. Veel kinnitamata liiklusohutusprogrammi elluviimise kavas 2024-2025 on kokku 15 tegevust kogumaksumusega ligi 26 miljoni eurot, millele pole praegu veel rahalist katet. Näiteks on teehoiukavas 2024-2027 liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud aastatel 2024-2025 kulutada 1,5 miljonit eurot, kuid liiklusohutusprogramm näeb ette, et vajadus kahe aasta peale on 12,3 miljonit.
Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondava taristuehituse liidu hinnangul võiks riigikontrolli järeldused selle kohta, et alarahastatud teede liiklusohutuse programmi eesmärgid jäävad lähiajal täitmata, olla valitsusele tõsiseks häirekellaks.
Taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei nentis, et riigikontrolli audit toob välja selle, mida teedeehitajad teavad juba aastaid. “Näeme kroonilises alarahastuses Eesti teede seisundi aina kehvemaks muutumist ja seeläbi ka teede ohutuse vähenemist,” lausus Trei.
Trei tõi ühe turvalisuse tõstmise võimalusena välja põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise. “Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarajaliseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi,” märkis ta.
Trei rõhutas, et 2024. aasta prognoos on aga selline, et ümber ehitatakse ainult kuus liiklusohtlikku kohta. Teisisõnu investeeritakse 2024. aastal selle meetme raames vaid ligi 12 protsenti võrreldes eelneva nelja aastaga.
Transpordiameti hinnangul peaks riigiteedel aastas ümber ehitama vähemalt 50 liiklusohtlikku kohta, selleks et säästa aastas 0,65 hukkunut ja 8 raskesti vigastatut. Samas on planeeritavas elluviimise kavas kokkulepitud 40 liiklusohtliku koha ümberehitamine.
Teede remondivõlg, mis hõlmab nii riigimaanteid kui kohalike omavalitsuste teid ja tänavaid, on liidu andmetel juba praegu üle 4 miljardi euro ning teehoidu jõuab tänavu ja järgmisel aastal juba niigi neil aastatel vähenevate investeeringutega võrreldes veel ligi 100 miljonit vahendeid vähem.
Reformierakond on loonud teedel kaose ja asja parandamiseks tuleb taas võimule tuua EKRE, kes leiab selleks võimalused. (BNS-UU)