Hiljuti nentis isegi üks Reformierakonna tipp-poliitikast eemaldunud inimene, et “raha pumbatakse kaitsesektorisse kõvasti, aga tulemused on summasid arvestades väga nigelad”. Nii ongi: kaitsetööstusesse on suunatud palju raha, selle nimel on kõvasti maksukoormat tõstetud, aga nagu kirjutatakse ühes Delfi avaldatud arvamusloos: “Sõjavägi näeb paberil ja väliselt välja tugev ning valmis, kuid on tegelikult seest tühi.” See käib ennekõike Eesti droonivõimekuse kohta ja tegu pole sugugi mitte esimese hoiatusega Eesti mahajäämuse kohta sel alal.
Selles pikaaegse kaitseliitlase ja viimased 3-4 aastat ühe eksperimentaalse droonimeeskonna ülesehitamisele pühendanud Priit Raju artiklis kirjutab autor, et hiljutisel Balti riikide ühisõppusel Eesti ründedroonid ei töötanud, samas kui Läti ja Leedu droonivõimekus oli teinud suure hüppe.
Kolme aasta eest olid kõigi kolme Balti riigi droonimeeskonnad ühel pulgal, kuid nüüd olid asjad nii, et eestlased “katsetasid” põlve otsas, lätlastel ja eriti leedukate olid välja pandud tippmeeskonnad hea tehnikaga. Eesti meeskonnal jäi üle ainult vanduda.
“Miks me nii maha oleme jäänud? Mitte isegi ukrainlastest, see on arusaadav. Aga teistest Balti riikidest? Kas see on teadlik otsus? Või otsustamatus?” küsib Raju.
Ta pakub, et Eesti poliitiline eliit kas ei soovigi riiki tõsiselt kaitsta või on see pungil täis Vene agente, kes teevad seda meelega, igatahes hanked venivad nagu tatt. “Hanked võtavad aega… /…/ pole tabelis ette nähtud“” kirjutab heremlik ametkond droonimeestele.
Reformierakond küll väidab, et Eesti olevat “kindlalt kaitstud”, aga juba esimene eksinud droon põrutas strateegilise objekti korstnasse. Läti kaitseminister astus sama intsidendi pärast tagasi, Pevkur mitte.
Kui Reformierakond, ENSV200 ja sotsid hakkasid maksukoormust tõstma, peideti nn julgeolekumaks teiste maksukergituste sisse ära, et keegi ei näeks, kuhu raha läheb. Kaitsele mõeldud raha pole oravate plaanides kusagil sihtotstarbeline – ja nii on näha, et hoolimata kaitsesektorisse paisatavast rahast on tulemused ülinõrgad. Küll aga jooksevad sinna kokku igat masti tegelased, nii et isegi kapo on sunnitud korruptsioonihoiatusi tegema.
Mõne aja eest leidis Riigikontroll kaitseministeeriumi rahaasjades korralageduse. Nüüd vaadati asjad üle ja miski pole muutunud, kaos on endine. Kaitseminister Hanno Pevkur ja kantsler Kaimo Kuusk irvitavad ega soovi mingitki vastutust võtta. Riigikaitse aga käib alla, kuigi jah, ega ta ole kuhugi jõudnudki, ära on tehtud vaid miinimum, millest allpool oleks juba tegu võimuolijate riigireetmisega.
Siinkohal meenub pikk ja laialdane rahapesu läbi Eesti Venemaalt Läände ajal, mil rahandusministriks oli Jürgen Ligi. Reformierakond on takistanud paaniliselt selle mistahes uurimist. Mäletatavasti väideti mingil ajal, et Reformierakond on just selle Skandinaavia pankade kaudu toimunud rahapesu, aga ka Siim Kallase VEB Fondi-afääri tõttu “Kremli konksu otsas”. Ehk siis tegeleb oravabande riigikaitse idast suunatud õõnestamisega võimu tasemel.
Võib-olla see nii ongi – see seletaks, miks Reformierakond pillub labidatega raha kaitsesektorisse, aga tulemust pole kusagilt näha. Pole ka riigikaitset, nagu selgub droonioperaatorite loost.
Uued Uudised