Reformierakond on Eesti kaitsevõimekust minimaalselt arendanud ja on lootnud brittide peale – kui nüüd Suurbritannia teatab, et ta vaevu suudab oma saartki kaitsta, on Riigikogu väliskomisjoni päevapiltnikul Marko Mihkelsonil jänes püksis.
BNS kirjutab: “Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris Ühendkuningriigi kaitseministri John Healey avalikku hinnangut, mille järgi pole Briti relvajõud võitlusvalmis.
“Kui Ühendkuningriigi relvajõud pole sõjaks valmis, siis kas nad on valmis Eestit kaitsma? Selliste sõnumitega loomegi Vene diktaatoris ettekujutuse, et sõda NATO vastu on võidetav,” kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias intervjuu kohta, mille avaldas Londonis ilmuv rahvusvaheliselt levitatav ajaleht The Telegraph.”
Britid kirjutasid oma militaarraskuste kohta juba siis, kui võimul olid toorid ning seda on juba tänavu märtsis vahendanud ka Postimees (Kindral: Briti armee ei suudaks võidelda Venemaaga kauem kui paar kuud). Leiboristid kinnitavad nüüd oma võimetust uuesti üle ja Mihkelson on paanikas, kuigi brittide probleeme teab Venemaa nagunii ka ilma John Healey väljaütlemisteta.
Mihkelson ajab Reformierakonna joont – kõike peab varjama ja salgama, nagu Kaja Kallas tegi valimiste eel oma maksutõusuplaane varjates. Oravapartei lastefotograaf näib arvavat, et las eesti rahvas usub pimesi, et meid kaitstakse ega üritagi ise sõjaks valmis olla – ja kui konflikt puhkeb, siis avastame, et britid ei tulegi appi, sest neil pole selleks võimekust!
Selline valetamise ja varjamise poliitika on omane nii Reformierakonnale kui kogu valitsusele ning see mitte ei tugevda, vaid nõrgendab Eesti kaitsevõimekust. Venemaa aga teab nagunii, millised on NATO võimalused, seda on kaasaja infotehnoloogilises maailmas raske varjata.
Võib-olla poleks Ukraina pidanud “mihkelsonide” toel reklaamima hoopis on 2023. aasta suvepealetungi, mille ajal lootsid nad Kaja Kallase ja Hanno Pevkuri lubatud miljonile mürsule, millest sai riik kätte vaid poole? Kogu see uudis aga räägib üle ühte: Reformierakonna poliitikud on väga elukauged.
Uudis Suurbritannia lahingulisest võimekusest kõlab nii ja on kasulik meile kõigile teada:
“Healey sõnul pole Ühendkuningriigi relvajõud vormis, et sõja puhkemise korral vastasega võidelda, refereeris ERR reedel väljaannet The Telegraph. Healey ütles, et eelmise valitsuse poliitika tõttu on Ühendkuningriigi sõjavägi seisus, kus ei suudaks sõja puhkemise korral vaenlast heidutada.
“Ühendkuningriik, nagu ka paljud teised riigid, on muutunud väga osavaks ja on valmis sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Mida me pole valmis tegema, on võitlema. Kui me pole valmis võitlema, pole me vormis ka heidutamiseks,” rääkis Healey The Telegraphile.
“See on NATO mõtteviisi keskmes,” sõnas Healey. “Me ei pea olema mitte ainult võimelised kaitsma oma NATO riike, vaid, mis veelgi olulisem, peame olema tõhusamad heidutuses, mida pakume mis tahes tulevase agressiooni vastu.”
“Üks minu eelkäijatest, Ben Wallace tunnistas mulle eelmisel aastal, et 14 aasta jooksul, mil konservatiivid olid võimul, on nad relvajõude õõnestanud ja alarahastanud. Pean ütlema, et see oli paras šokk,” sõnas Healey. “Juulis valitsusse minnes eeldasime, et asjad on kehvas seisus, kuid rahanduse ja vägede seis oli palju hullem, kui arvasime.”
Briti relvajõude – eriti Briti armeed ja kuninglikku mereväge – on viimastel aastatel tabanud tööjõukriisid. Armees peaks järgmisel aastal olema vähem kui 70 000 väljaõppinud sõdurit, kirjutab Daily Mail.
Sõjaväelased väitsid, et kuigi Suurbritannia armee suudab võidelda, peab riik tagama, et sõjavägi jääks tehnoloogiliselt arenenuks.
Briti armee juht kindral Roland Walker hoiatas hiljuti, et Ühendkuningriik peab olema valmis pidama kolme aasta pärast suurt sõda ja kahekordistama oma võimed aastaks 2027.
Tänavu augustis teatas uus valitsus sõdurite kuueprotsendilisest palgatõusust, mis on sõdurite jaoks viimase kahe aastakümne suurim. Kõrged sõjaväelased ütlesid The Telegraphile, et riigi eelarvest tõenäoliselt kaitsevaldkonnale rohkem lisaraha ei saa.
Samuti peetakse ebatõenäoliseks, et rahanduskantsler Rachel Reeves paneb paika ajaraami, et valitsus tõstaks kaitsekulutusi 2,3 protsendilt 2,5 protsendile SKT-st, kuigi valitsus on seda lubanud.” (BNS-UU)