Kui isegi liberaalne Euroopa Liit peab Türgit Euroopa Liidu jaoks sobimatuks, siis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on võtnud endale õiguse see autokraatsusele kalduv riik heast peast Euroopasse lohistada.
BNS vahendab: Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni sõnul on Eesti ja Türgi väga olulised partnerid ja loodetavasti tulevikus ka liitlased EL-is. „Eesti pooldab, et Türgist saaks kunagi EL-i liige,” märkis Mihkelson.
Kas Türgi EL-i toomine on nüüd osa Eesti riigi ametlikust välispoliitikast, arvestamata tema pidevat kaugenemist demokraatiast?
Asju, mida EL-il on Türgile ette heita, on tohutult: kehv seis inimõigustega, agressiivsus naabrite vastu, demokraatlike vabaduste piiramine, autokraatiasse kaldumine, sõnapidamatus migratsiooni osas, Armeenia genotsiidi mittetunnustamine, sekkumine Euroopa riikide siseasjadesse sealsete Türgi kogukondade kaudu (Erdogan on nõudnud Türgi valimiskampaania lubamist Saksamaal ja Hollandis) ja palju muud.
Rahvuskonservatiividel on veel eriti palju põhjust Türgi Euroopast eemalehoidmist nõuda: Türgi liitumisel ujutatakse kontinent üle türklastest väljarändajatega ja seal juba asuvate pagulastega ning Türgi on oluline islami levitaja, rahastades mošeede ehitamist.
Isegi NATO-s on läänelikke väärtusi eirav Türgi kõige nõrgem lüli, kes võib oma pretensioonidega paragrahv 5 rakendamist takistada, olles ka lähenenud Venemaale ja rikkunud Vene raketisüsteemide ostuga alliansi ühtsust.
Ometigi jagab Marko Mihkelson Riigikogu väliskomisjoni esimehena Türgi asevälisministri Faruk Kaymakçıle katteta lubadusi. Või ongi see Reformierakonna ja tema venemeelse partneri uus välispoliitika?