Reformierakonna juht Kaja Kallas armastab oponentidele öelda: “Kuidas teis küll nii palju kurjust on?” Kolmapäevase valitsuse infotunni järel küsisid aga kümned ülekannet vaadanud inimesed just sedasama poliitoravate kohta.
Kõige rohkem rabas inimesi “eetik” Margit Sutrop, kes suutis oma küsimusse Kaja Kallasele mahutada arvamuse, et Varro Vooglaiust saab Vene kuberner, kes hakkab koostama mahalastavate nimekirju.
Seejuures on tegu ju “Eesti apartheidi emaga”, kes algatas natside ideoloogia varasalve kuuluva mõtte, et mittevaktsineeritutest tuleb teha teisejärgulised inimesed, kes on vaja ka ühiskonnast eemaldada. Miks peab veel Vene okupatsiooni ootama, kui kohalik naisfüürer teeb juba niigi nimekirju?
Mõistagi vahutas ka endine ELKNÜ Keskkomitee propaganda- ja kultuuriosakonna instruktor Valdo Randpere, kelle puhul alati rõhutatakse tema “ülehüppamist” 1984. aastal Rootsis, aga unustatakse küsida, kuidas sai mees üldse karmil stagnaajal loa Läände reisida – see anti tollal vaid eriti ustavatele parteisõduritele. Ehk tegi ülehüppelaua valmis hoopis üks kolmetäheline organisatsioon?
Igatahes õeluse järgi otsustades on Randpere käitumine väga lähedane idanaabri sama taustaga presidendile. Või enamgi – Randperet võib käitumise järgi pidada lausa Eesti Žirinovskiks.
Igatahes vallandus pärast EKRE saadikute lahkumist Riigikogu saalis reformierakondlaste kõikehävitav vihapurse, sest nad teadsid, et keegi ega miski ei sega vihkamise vallapäästmist, isegi mitte Riigikogu selgrootu esimees. Need tegelased unustasid siiski, et päris paljud inimesed on hakanud just infotundi jälgima.
Hoiatav on seejuures teadmine, et Reformierakond valmistab ette vaenukõneseadust, mis selliste kodukootud politrukkide ja füürerite käes muutub kohe natslik-stalinliku vägivalla instrumendiks, mille abiga hakkab just Margit Sutrop (mitte Varro Vooglaid) saatma inimesi kohtadesse, mille kohal on silt “Arbeit macht frei!”
Ka Kaja Kallas ise nautis päeva, mil sai rahumeeli ja karistamatult teisi solvata – näiteks öelda Isamaa liidrile Helir-Valdor Seederile “Mulle tundus küsimuses olevat selline murekoht, et ma hakkan rääkima teie enda tegudest, aga ma seda ei räägi, vaid vastan küsimusele.”
EKRE lahkumisprotest valetava peaministri vastu oli vast selles mõttes naiivne, et selline poliitilise võitluse instrument töötab ainult eetilise poliitika ruumis, pannes südametunnistusega poliitikud piinlikkust tundma. Politrukkide ja füürerite puhul toob see kaasa vaid võiduka nagaanide ja Waltherite paugutamise.
UU