Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 mitmeaastane lammutav poliitika on jõudsalt rappinud just noorte tulevikuväljavaateid: halvenenud on nende materiaalsed võimalused, venestuvas ühiskonnas ei saa noored vene keelt oskamata tööd, töökohad kaovad üldse koos ettevõtlusega jne. Ennekõike aga ei saa noored oma kodu soetada.
Viimase aasta jooksul on 18-29 aastaste noorte säästmise eesmärgid muutunud – kodu ostmine on tahaplaanile nihkunud. Kui aasta tagasi kogus eluaseme soetamise eesmärgil raha 52 protsenti noortest, siis tänavu tõi sama eesmärki välja üksnes 34 protsenti, selgus SEB uuringust.
Kui ligi pooled Eesti noortest säästavad raha regulaarselt, siis ligi neljandik ehk 23 protsenti noortest ei kogu üldse ja 21 protsenti kogub aga kuust-kuusse varieeruvalt, mis on märk sellest, et paljudel noortel ei pruugi igakuisest sissetulekust raha üle jääda, et seda omakorda kõrvale panna.
„Tulemused viitavad sellele, et noorte rahaline olukord ei pruugi alati võimaldada igakuiste säästude kogumist. Kui sissetulekud on tagasihoidlikud või kulud – näiteks üür, kommunaalid, toit ja transport – on kõrged, siis ei jää üle vaba raha, mida kogumisse suunata. Sellest tulenevalt on paljude noorte jaoks raha kõrvale panemine pigem väljakutse kui harjumus,“ selgitas SEB strateegia ja väärtuspakkumise osakonna väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš.
Uuringust selgub, et enim kogutakse raha ootamatute kulude katmise eesmärgil, mida nimetab 58 protsenti noortest. Samuti kogub 40 protsenti noortest reisimise eesmärgil. Kuigi võiks oletada, et noored koguvad raha peamiselt kodu soetamiseks, on see osakaal langenud 34 protsendi peale, mida on võrreldes eelmise aastaga tervelt 18 protsendipunkti vähem.
„Andmetest nähtub, et noorte peamiseks kogumise eesmärgiks on ootamatute kulude katmine. See viitab sellele, et ebakindlus igakuiste väljaminekute ja sissetulekute vahel on paljude jaoks endiselt olemas ning rahaline puhver on vajalik, pakkudes noortele turvatunnet. Samas näitab kodu soetamise eesmärgil kogujate osakaalu vähenemine, et isikliku eluaseme ostmine ei ole praegu paljude noorte jaoks nii realistlik või asjakohane eesmärk, kusjuures pigem eelistatakse hetkes elamist ja elamuste kogumist,“ kommenteerib Tkatš.
SEB Eesti noorte uuring viidi läbi koostöös Norstatiga 2025. aasta septembris ja oktoobris. Küsitluses osales 400 noort, vanuses 18-29 eluaastat. (BNS)
Iirimaal, Hollandis ja mujal Lääne-Euroopas on noortel raske oma kodu soetada, sest elamispind on laiali jaotatud illegaalselt saabunud migrantidele.