Poliitoravate valitsemisaja kohta on öeldud, et Eesti Põhiseadusest kasutatakse ainult võrdsusprintsiipi, kui on vaja näiteks abielu ära pilastada, eesti rahva kestmisest rääkiva preambuliga ei arvestata sisserännet suurendades vähimalgi määral ning kavandatav vaenukõneseadus põrmustab olulise sätte “Tsensuuri ei ole.”
Sel nädalal selgus Riigikogus: “Priit Pikamäe ekspertarvamusest nähtus, et Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse eelnõude seletuskirjades puudus 2021. aastal väljapakutava regulatsiooni põhiseaduspärasuse analüüs üheksal juhul kümnest. Samasugune trend ilmnes paraku ka 2022. aastal. Viieteistkümnest eelnõust ainult kahel juhul on seletuskirjas läbi viidud põhiseaduspärasuse analüüs.”
Väidetava põhiseadusriive leiab sageli president seadust välja kuulutamata jättes, aga miks siis seda juba seaduste loomisel ei arvestata?
Opositsiooni obstruktsiooni tõrjudes on petmistega võimule saanud valitsusliit sisuliselt tühistanud Riigikogu töö- ja kodukorra, sealhulgas nii eelnõude ja järelpärimiste menetlemise tähtaegade ja muudatuste esitamise kui ka saadikute õiguste osas. Kummaline küll, aga saadikud juba arutavad, kas ja mil määral saab oma õiguse kasutada, arvestusega, et Riigikogu juhatus võib need oma otsusega tühistada. Riigikohus annab alati õiguse neile, kes töö- ja kodukorda lammutavad.
Rääkides võrdsusprintsiibist, küsitakse sotsiaalmeedias, et kuna ühistransport muutus valitsuse otsusega maal taas tasuliseks, siis kas näiteks Saaremaa suurvalla ja Tallinna linna inimeste põhiseaduslik võrdsus ikka on olemas?
Põhiseadus on Eestis muutunud suvaliseks dokumendiks, millega igaüks teeb, mida tahab. Ainult EKRE rõhub nii preambulile, tsensuurivastasusele kui ka kõigile teistele põhiseaduse sätetele.
Uued Uudised