Eestis vaikitakse riiklikul tasemel maha tõsiasi, et taasiseseisvusaja viimasel kümnendil on rahvusriigist saanud vene keele domineerimisega slaavi riik, seda just pealinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, mida venestamine on kõige rohkem mõjutanud.
Õnneks meedia enam ei vaiki, ka mitte selle võimutruu osa, sest ilmselt hakkab üldine venestumine negatiivselt mõjutama ka liberaali ja vasakpoolset.
Eesti Ekspress kirjutab pealkirja “Soomes õppinud eestlane: mu Peterburist pärit sõbranna küsis, miks Eesti käsitleb vene keelt kui riigikeelt” all: “Aalto Ülikoolis disaini ja fotograafiat õppinud Kadri-Ann Kivisild kirjutab: “Sel kevadel külastas esimest korda Tallinna minu Soomes elav sõbranna, kes on pärit Peterburist. Peale reisi ütles ta jahmunult, et tal oli kohati tunne, nagu ta oleks sattunud mingisugusesse kummalisse Vene provintsi. Ta oli üllatunud, et terve reisi vältel ei olnud tal kordagi vaja inglise keelt, kuna absoluutselt kogu vajalik info oli talle juba vene keeles olemas.”
Nii see paraku ongi. Kohalikud venelased ei üritagi enam eesti keelt kasutada, neil pole selleks enam vajadust, sest keskkond ongi venekeelne, ja riigiametid, rääkimata ettevõtjatest, ei kaitse riigikeelt kuidagi: teenindajad ei pea eesti keelt oskama, juurde tuuakse venekeelset odavtööjõudu endisest Nõukogude Liidust, eestlasi (näiteks arste) sunnitakse vene keelt omandama, et nemad saaksid venekeelseid patsiente arusaadavalt teenindada (mitte vastupidi).
Kõik see sai hoo sisse Kaja Kallase võimule tulles, kui ettevõtlusminister Andres Suti ettepanekul lahjendati välismaalaste seadust, et sisse tuua ennekõike venekeelset odavtööjõudu. Keeleliselt poputatavad ukraina põgenikud, kellest enamik on venekeelsed, tugevdavad idamõju veelgi.
Eestlased ei tundu ise oma keelest hoolivat ja olukorra kriitilisust peavad neile meelde tuletama Soomes elavad peterburlased. Sellelgil nädalal nõudis kaubandus-tööstuskoda rände piirarvu muutmist, et saaks rohkem võõraid sisse tuua.
“On viimane aeg mõista, et keegi ei hakka eesti keelt õppima vaid missioonitundest. Keegi ei hakka ka eesti keelt lihtsalt sellepärast õppima, et teda sunnitakse. Keeleõpe algab hetkest, kui teisiti enam ei saa. Ning eesti keel saab ainult siis päriselt selgeks saada, kui seda on Eestis elamiseks reaalselt vaja,” kirjutab EKRE poliitik Helle-Moonika Helme.
Uued Uudised