Reformierakond on suutnud Eesti majanduse põhja lasta, elektrihinnad kõrgeks ajada ja sõjapaanika tekitada ning võimalikud investorid “hääletavad jalgadega”.
BNS vahendab: “Rahvusvaheline ärinõustamise ettevõte EY märgib oma iga-aastases Euroopa välisinvesteeringute uuringus, et mullu tuli Eestisse kokku kaheksa uut välisinvesteeringute projekti, mida on vähem kui Läti ja Leedus.
Uuring näitab, et välisinvesteeringute projektid tõid kaasa 227 uut töökohta, mis on 82 protsenti vähem kui 2023. aastal, mil välisinvesteeringute toel loodi 1230 uut töökohta.
EY uuringu järgi oli möödunud aastal välisinvesteeringute kaasamisel kõige edukam Läti, kus käivitati 33 uut projekti ja loodi 1937 töökohta. Leedusse tuli 26 uut välisinvesteeringute projekti, tänu millele loodi 1 518 töökohata, samas kui Eestis oli nii projektide arv kui loodud töökohtade hulk kõige väiksem.
Euroopas tervikuna vähenes uute välisinvesteeringute arv 2024. aastal seitse protsenti võrreldes aasta varasemaga, ulatudes kokku 5349 projektini. See on juba teine järjestikune langusaasta ning madalaim näitaja viimase üheksa aasta jooksul. EY eksperdid seostavad seda Euroopa aeglase majanduskasvu, kõrgete energiahindade ja geopoliitilise ebakindlusega.”
Neid viimaseid pakub Reformierakonna valitsus täiega: pekkis majandust, kullahinnas elektrit ja sõjahüsteeriat.
Kommenteerib Riigikogu saadik Varro Vooglaid: “Saame lugeda, et värske uuringu kohaselt lähevad välisinvestorid Eesti asemel Lätti ja Leetu.
Tuuakse esile, et kolm peamist tegurit, mis mõjutavad Eesti atraktiivsust, on makromajanduslik olukord, teiste riikide pakutavad stiimulid ning geopoliitiline foon.
Uuring näitab, et välisinvesteeringute projektid tõid kaasa 227 uut töökohta, mis on 82% vähem (!) kui 2023. aastal.
Selgusetut pole siin midagi, eraldi komisjoni moodustada ei ole vaja. Üldine julgeoleku keskkond on kolmel Balti riigil suures pildis üks ja sama, aga kui investor siiski langetab kaalutletud otsuse siia regiooni investeerida, eristub Eesti igas plaanis kõige negatiivsemalt.
Arusaadavalt, sest pretsedenditu sõjahüsteeria, ennustamatu (või tegelikult ikkagi ennustatav, selle stabiilse halvenemise mõttes) maksukeskkond ja ettevõtjate kägistamine. Energiapoliitikast rääkimata.
Kõige iroonilisem on see, et niisuguse olukorrani tüüris meid “ettevõtjate erakond”.”