Üks anekdoot räägib sellest, et maailma olevat hukas: parim räppar on valge Eminem, parim golfimängija must Tiger Woods, prantslased ja ameeriklased ei saa enam omavahel läbi ning sakslased ei taha sõdida. Sinna ritta võib lisada nüüd ka Eesti valitsuspoliitika: võimupoliitikud käisid iseendi vastu suunatud miitingul streikijaid toetamas.
Esmaspäeval kogunes Toompeale palju miitingulisi, et avaldada toetust streikivatele õpetajatele ja järsku ilmusid sinna justkui solidaarsust avaldama sotside ja Eesti 200 parlamendisaadikud ning koguni õpetajad hooletusse jätnud haridusminister Kristina Kallas. Põhimõtteliselt ilmusid nad iseenda vastu protesteerima – kuuluvad ju mõlemad erakonnad võimuliitu.
Mõistagi on selge, miks nad seda tegid – eriti just sotsid on üritanud olla sotsiaalsete võitluste eesotsas, nad tahavad ennast näidata ka õpetajate eest seisjatena, kuid on nüüd ise valitsuses, kes pettis õpetajaid, jättes neil palgad tõstmata. Nüüd üritatakse halva mängu juures head nägu teha ja ennast “omadena” näidata.
Kui Eesti 200 ja sotsid on õpetajatega ning leiavad, et hoopis Kaja Kallas ja Mart Võrklaev ei taha kümmet miljonit anda, siis on neil käepärast väga tõhus ja valus vahend – ähvardagu nad valitsusest lahkuda, kui seda raha ei leita. Aga selle peale nad välja ei lähe, mis näitab selgrootust – ei taheta ju võimust loobuda, sest Reformierakond võib ühe neist kõrvale heita, nagu ta on varemgi oma puudlitega teinud.
Seega ei riski sotsid ja “kahesajatajad” tõsiselt õpetajate eest võidelda, vaid mängivad räpast mängu, üritades streikijate sekka sulanduda. Kui õpetajad seda mängu läbi ei näe ja ka edaspidi petjate võimuliitu toetavad, siis nad ei väärigi muud kui võimurite äraandlikkust.
Uued Uudised
“Kahesajatajaidki” näha (pildil).
