Sel sügisel tähistas Hiina rekordilise suvise teraviljatoodangu (üle 150 miljoni tonni) taustal lõikuspüha, kuid see märkimisväärne saavutus ei pälvinud suuremat tähelepanu. Maailma rahvarohkeima teraviljatootja nii enneolematu suurusega saak ei sobi sureva planeedi legendiga. Meedias domineerivad kriisikaupmehed on investeerinud aastakümneid loosse kõrbenud põldudest ja nälgivatest miljonitest. Küllust tähistav põllumeeste rahvas on piinlik.
Siin on tõde: 23. septembril, sügisesel pööripäeval, panid Kesk-Hiinas Xiangyangi äärelinnas asuva põllumajanduskogukonna Dongjiao külaelanikud riigi üheksandaks põllumeeste lõikusfestivaliks uhke peosöögi, mille nad olid ära teeninud.
Põllumajandusminister Zhang Zhu ütles, et kui enam kui viiendik sügisese saagi pindalast on koristatud, on riik teel järjekordse rikkaliku saagi poole kogu aastaks. 2025. aastal ületas aastane teraviljatoodang teist aastat järjest 700 miljonit tonni, andes igale Hiina kodanikule üle 500 kilogrammi teravilja, mis on toiduga kindlustatuse kriteeriumist tunduvalt kõrgem.
Saagi taga peituv teadus ei ole müstiline. Süsinikdioksiid (CO2 ) on fotosünteesi tooraine. Nisu ja riis, Hiina põhitoiduained, reageerivad positiivselt kõrgenenud CO2 tasemele.
NASA teatab, et kuni pool Maa taimestikuga kaetud alast on 35-aastase perioodi jooksul märkimisväärselt rohelisemaks muutunud, kusjuures 70% sellest roheliseks muutumisest on tingitud atmosfääri CO2 tõusust, mis toimib taimeväetisena.
Teine NASA analüüs näitas, et Hiina ja India domineerivad selles planeedi rohelisemaks muutumises. Ainuüksi Hiina moodustab veerandi ülemaailmsest lehestiku pindala suurenemisest, hoolimata sellest, et see katab vaid murdosa maailma taimestikuga kaetud maast.
Ka soojus on aidanud. Pikemad külmavabad aastaajad kirdeosas on võimaldanud riisil ja maisil levida Heilongjiangis, Hiina suurimas teraviljatootmisprovintsis. On kohane, et kolm juhita kombaini avasid selle aasta festivali provintsi pealinnas Harbiinis. Hiinas oli sel aastal rohkem üleujutusi kui põuda, kusjuures hullem piirdus kohalike piirkondadega, kuid üldised tingimused soosisid põllumajandust.
Aga kus on pealkirjad? Kui saak oleks mõne protsendipunkti võrra langenud, oleks tosinkond uudist seostanud languse „kliimakatastroofiga“. Positiivsete uudiste peale kehitatakse õlgu.
Vijay Jayaraji
Allikas: ESF