Riigikogu õiguskomisjon algatas eelnõu, mille järgi saab edaspidi relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on täies mahus eestikeelne. Samuti ei saa teatud raske kuriteo toime pannud inimene kunagi relvaluba.
Komisjoni hinnangul on tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas ja muutunud geopoliitilisest olukorrast vaja täpsustada ka relvaseadust. Väga oluline on teha kõik selleks, et tulirelvad ei satuks selliste inimeste kätte, kes on sooritanud väga raske kuriteo või ei oska relvadega ohutult ümber käia.
Komisjon liige Anti Poolamets (EKRE) ütles, et komisjon soovib muuta seadust nii, et relvaluba saaks taotleda vaid need välismaalased, kes valdavad eesti keelt heal tasemel. „Selleks soovime muuta relvaeksami täies mahus eestikeelseks,“ sõnas Poolamets. „See tähendab, et relvaeksami teooria osa ei saa edaspidi enam sooritada tõlgi abil.“
Kehtivas seaduses on hulk sätteid, mis võimaldavad kontrollida relvaomanike karistatust ja eluviise, sh käitumist sotsiaalmeedias või agressiooni toetamist. Eestis on umbes 1300 relvaomanikku, kes on Venemaa või Valgevene kodakondsed või halli passi omanikud. Komisjonile kinnitati, et neid kõiki on pärast 24. veebruari kontrollitud. Samuti kontrolliti relvaomanikke pärast Lihula tulistaja juhtumit. Euroopa Liidu liikmesriikides pole kodakondsuse põhjal relvaloa piiramise teed mindud, vaid lähtutud on isiku kõlblusest.
Relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu esitati täna Riigikogu juhatusele ning saadeti ka asjaomastele asutustele ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks.
Möödunud nädalal otsustas komisjon esimesele lugemisele saata ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.