Uued Uudised

Rene Kokk: alati on võimalik teha otsus, et me ei pane maakoole kinni

Istung suur saalis, Rene Kokk

Esmaspäeval oli Riigikogus menetluses arupärimine Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise kohta, kus sõna võtnud EKRE fraktsiooni saadik Rene Kokk hoiatas, et koolide sulgemisega hävitatakse ka maaelu.

Rene Kokk: “Kui kaob kool kuskilt piirkonnast, siis aegamisi kaob ka küla. See ei ole lihtsalt üks sõnakõlks, vaid see on läbi Eesti ajaloo sedasi olnud väga paljudel juhtudel. Ja väga halb on, kui kergekäeliselt võetakse ette mingisugune reform lihtsalt tulenevalt sellest, et kellegi Exceli tabel näitas, et mõne inimese kokkuhoid annab suure pääsemise ühele ministeeriumile ja võimaldab mõnel teisel koolil jätkata.

Mul on kahju, et minister ei avanud enda poolt selle läbiviidud analüüsi tulemusi või sisu, mis talle andis kindluse, et see protsess, mis täna Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamise osas käib, et see on õige, ja tema on täiesti veendunud siis regionaal‑ ja põllumajandusministrina, et see on õige tegevus ja ollakse õigel teel. Ma pigem pean ütlema, et minusse see küll mingisugust julgust ei anna.

Ja kui ma vaatan seda, mis täna toimub, siis tegelikult on probleemid üleval kogukonnas, ei ole lahendatud küsimusi, mis puudutab tegelikult nende võimalike katlamaja tegemisi. Me teame, et kui kuskilt piirkonnast kaob inimesi, siis on kohe ka pood löögi all. Sinna järgneb võimalik bussiliikluse muutmine ja väiksem tihedus, vähem tihe graafik. Ehk siis see entusiasm kuidagi ei kandu edasi tegelikult nendesse inimestesse, keda see puudutab, ja kogukonda.

Samamoodi ka omavalitsus on tegelikult raskete valikute ees, sest neidsamu tühjasid kohti või mis tühjaks jääb, neid peab hakkama omavalitsus omavalitsuse rahaga täitma. Peale selle on riik aastaid sinna investeerinud hulga raha, erinevaid õppehooneid, ühiselamuid on remonditud, parendatud, ja nüüd seda huvitavam on see, et käib arutelu, kuidas kiiremas korras, milliseid hooneid peaks lammutama hakkama.

Ja kui ma kõike seda vaatan, siis vägisi tekib mõnede aastate tagune paralleel sellega, kui transpordiamet, tolleaegne maanteeamet maanteeameti büroosid sulges üle Eesti. Siis see lähenemine oli selline, et raha on vaja kokku hoida, paneme väiksemates kohtades teenused kinni. Ühel hetkel tehti teenuse kättesaadavus nii palju halvaks, et kohad olid lahti ainult mõnel päeval nädalas, kuhu sai teenuse tarbija minna. Siis natuke hiljem toodi välja numbrid, kus öeldi, et näete, sõbrad, meil enam inimesi ei käi, kõik on õnnelikud, kõik on e-keskkonda kolinud, ei olegi enam vaja sellist teenust.

Ja täpselt samasugune hiiliv protsess käib praegu selle kooli töö ümberkorraldamisega. Tegelikult oli ju otsus tehtud, kool taheti kinni panna, aga ministeerium ei arvestanud sellega, et kogukond, koolipere ja omavalitsus hakkasid südikalt vastu, hakkasid küsima küsimusi ja kutsusid poliitikuid sinna kohtuma inimestega. Ja see ei läinud nii libedalt.

Nüüd oli vaja võtta plaan B, kus hakati järkjärguliselt otsima neid võimalusi, kuidas selle kooli tegevus sulgeda. Mulle teadaolevalt on täna ka keeruline sinna Vigala kooli õppuri registreerimine, need on küll detailid, aga kui õppur ei saa päris hästi aru, kus, millisest keskkonnast peaks ta ennast saama kooli õpilaseks registreerida, kas Kehtna kooli lehel või Vigala kooli lehel, siis see on üks selline väike nüanss mitmetest, mis tegelikult viib sinna, et mõne aasta pärast, ma arvan, tahab ministeerium öelda, et näete, me ütlesime kohe, et see ei ole jätkusuutlik protsess ja tegelikult õige ongi see kooli töö nii ümber korraldada, et meil seda kooli tegelikult ei ole vaja, et müüme need hooned kellelegi erasektoris maha ja konsolideerime kuskile mujale selle kooli.

See on väga-väga kurb lähenemine ja kuidagi ei saa nõustuda sellega, et lihtsalt vaatame siin saalis ka pealt, et nii on, ja lepime sellega, et midagi teha ei saa. Saab küll teha. Kõiki otsuseid, mida inimene on vastu võtnud, peaaegu kõiki otsuseid, saab inimene ka uuesti üle vaadata ja teha uusi otsuseid. Ja siinkohal on küll ettepanek ministrile, et võtke endale aega ja sisuliselt ka süvenege sellesse ja võtke päriselt ka lahti see analüüs ja lugege see analüüs läbi ja minge kohtuge palun Märjamaa valla esindajatega. Minge sinna kogukonda, suhelge kogukonna inimestega, kes seal elavad. Minge kooli, suhelge selle kooliperega, nii õpetajate kui õpilastega, ja tehke seda südame ja mõistusega, mitte lihtsalt sellepärast, et teil on vaja täna siin see kaelast ära saada, ebamugav arupärimine, peab midagi vastama. Võtke päriselt endale aega.

Ja ega see ministriamet ei olegi väga lihtne, see ei ole ainult tikuvõileibade söömine ja Mercedese tagaistmel istumine. Kui seda südamega teha, siis on see päris raske töö. Tean seda omast käest. Ja tulebki inimestega suhelda, tulebki rääkida, tuleb päriselt mõelda, mitte poliitloogikast, mida kuskil üks koalitsioonipartner räägib, vaid sellest, mis tegelikult on vajalik ja mis on oluline meie oma inimestele, meie oma kogukonnale.

Päriselt! Võtke see aeg, minge kohtuge nende osapooltega ja analüüsige ja rääkige teiste inimestega, kes sellega rohkem kokku puutunud on. Ja siis, ma arvan, et te jõuate arusaamiseni, et tegelikult, nagu te enne kinnitasite, et te olete rahul selle protsessiga, mis praegu toimub ja see analüüs näitas. Ma julgen arvata, et te tegelikult ei ole pärast rahul, kui te päriselt ka sisuliselt läbi töötate selle. Ehk siis ma loodan, et te teete seda ja te teete haridus‑ ja teadusministrile ettepaneku see kord veel üle vaadata ja annab võib-olla neid asju veel paremaks teha.”

Exit mobile version