Kolmapäeval oli Riigikogus valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohta ütles arvamuse välja EKRE fraktsiooni saadik Rene Kokk.
Rene Kokk: “Kes seda arutelu siin täna kuulasid, ilmselt said aru, et minister kinnitas, et kõik on hästi ja tegelikult lennunduses piletihinnad kallimaks ei lähe ja tegelikult on kõik hästi ja rohi on veel rohelisem ja taevas veel sinisem kui varem. Aga kahjuks see nii ei ole.
Väga lihtne, iga inimene saab ju ise ka sellest aru, et kui lennukikütuse hind biokütusel on circa kolm korda kallim kui praegune, siis mitte ühegi loogika kohaselt ei ole võimalik, et lennupiletid jäävad samasse hinnaklassi, mis nad praegu on. Minister tõi siin välja, et pole täheldatud märkimisväärset lennupiletihinna muutust.
Nagu ma ka ütlesin enne küsides, et tõesti, võib-olla ei märka need inimesed, kes saavad 5000 eurot palka või 7000 eurot palka, aga ma arvan, et need, kes saavad 1000 eurot palka, need tõenäoliselt märkavad ka lennupiletihinna muutust.
Nüüd, jah, Euroopa Liit on praegu edasi minemas sellega, et 2% on 2025. aastal biokomponendi kohustus, millega me jõuame 2050. aastal 70% peale. 70% peale! Ja ükskõik, kuidas seda vaatad, ei ole võimalik väita, et see ei muuda meil hindasid.
Siin on muidugi veel mõned aspektid. Sellesama direktiivi juures on kohustus iga lennuvälja maandumisraja juures igakordne tankimine. No ma ei tea, kas tõesti on siis võimalik, et see ei muuda lennuhinda kallimaks. Kujutage nüüd ette, kui buss hakkab sõitma Tallinnast Tartusse ja siis ta peab tankima põhimõtteliselt igas kohas, kus buss kinni peab. Ma ei tea täpselt, palju neid peatusi on, aga neid võib tulla ikka 5–10 Tallinna ja Tartu vahel. Ja igas kohas peab bussijuht minema maha, samal ajal kui ta kliendid lasi maha, reisijad, läheb tanklast läbi ja peab tankima, Väita, et see ei muuda kuidagi ka kallimaks, siis ma ei tea. Kuidas ei muuda?
Kas sa, Mario (Kadastik – toim), tahad väita näiteks, et lennuvälja peal lisateenusena, kui sa oleks saanud edasi lennata lennuettevõtte järgmisse riiki või veel kolmandasse riiki ka pärast seda, ilma et ta vahepeal oleks tellinud tankimisteenuse, et kas sa tahad väita, et see on nullkuluga? Ma arvan, et sa seda ei saa väita, et see oleks nullkuluga.
Eks Mario tuleb räägib pärast mind siin, kuidas ta seda näeb, aga on kõigile selge ju, et sellele lisanduvad kulud ja see ei ole kuidagi soodsam, kui me kehtestame selliseid lisanõudeid. Ma arvan, et siin saalis ei ole väga palju inimesi, kes vaidleks vastu, et vähem tarbimine ja keskkonnahoid on okei. Ma arvan, et sellega me oleme laias laastus kõik nõus, aga neid asju tuleb teha sedasi, et need on mõistlikud. Et ettevõtja saab ise aru sellest, et see on majanduslikult kasulik ja see on mõistlik.
Komisjonis toodi välja, et edulugu on see, et väheneb fossiilkütuste kasutamine. Tõsi, kui me paneme kohustuse lõpuks 70% kasutada biokütuseid, siis tõesti on loogiline järeldus, et fossiilkütuste kasutamine väheneb, aga samal ajal suureneb 70% biokütuste tarbimine. Täna ei ole seda võimekust olemas.
Kui see on nii hea, siis las see majandus areneb ise, las tarbimine areneb, lennukitootjad saavad aru, et see on tulevik, ja ka need, kes seda biokütust toodavad. Jah. Siin minister ütles ka, et ärge olge siin kuidagi progressi või arengu vastu. Ei olegi vastu, aga laseme sellel minna mõistliku tempoga ja nii, et nii turg kui ka ettevõtlus tuleb sellele järgi. See ei ole ju kuidagi turumajandus.
Minister ütles, et tegemist on turumajandusega ja tema ei saa öelda, mis hinnad on ühel päeval. Me ju reguleerime nii jõuliselt, et tegemist ei ole turumajandusega nende hindade puhul. Täpselt sama teema nagu see, kui mõned päevad tagasi arutasime siin seda, et kas kusagil börsiettevõtete nõukogus peab olema nii või naa palju mehi ja naisi. Riigis me seda ei reguleeri, siin koalitsioon ei arva, et peaks ära reguleerima, et igal pool peab olema täpselt nii palju mehi, nii palju naisi. Aga eraettevõtlusele kirjutame ette, et nii palju peab olema mehi, nii palju naisi. See ei ole ju mõistlik lähenemisviis.
Ja nagu ma ütlesin, sõltuvus suureneb biokütustest. Siis tuleks lasta minna sellel turul rahulikult areneda selles suunas, kui see on jätkusuutlik. Ja küll siis tuleb turg järgi.
Nüüd, lennukipileti hindade kohta me ei saanud infot. Minister ütles, et ei ole võimalik välja arvutada. No ma ju tõin välja ka, et siin alles hiljuti ministeerium suutis välja arvutada küll 10 aasta pärast täpselt sendi täpsusega elektri hinna. Siis oleks võinud natuke pingutada ja tuua välja ka need enam-vähem hinnaklassid, mida arvestatakse tänastes hindades, pannes juurde sinna biokütusekomponent, et inimesed saaksid aru, millisest hinnatõusust me tegelikult räägime sellel puhul, kui juurde tullakse.
Aga mis see põhiprobleem on? Põhiprobleem on see, et Eesti on siin Euroopa Liidu ääreala. Tõsi, võib-olla see tõesti ei mõjuta Euroopa keskel kusagil mingisuguseid väiksemaid reise. Võib-olla see ongi suhteliselt talutav. Aga meie siit peame igale poole saamiseks lendama väga pikki otsi. Ja Eesti vaates tegelikult on see, ma arvan, päris suure hinnamõjuga, hinnasildiga, mis võib-olla kuskil Euroopa keskel tõesti oleks veel talutav, aga täna paneb see meid Eesti riigina ja meie reisijaid oluliselt suuremasse rahalisse kahvlisse, kui muidu oleks olnud.
See väide, et siin erinevad riigid väljaspool Euroopat toimetavad – väga tore, kui see turg areneb ja nad leiavad põhjust ja et tuleb tarbimist biokütustele. Väga hea, las nad tegutsevad. Aga täna, nagu siin ka eelkõneleja välja tõi, on täiesti ebavõrdne olukord. Täna tulevadki meile sisse kuskilt reisid, kes tulevad tegelikult hoopis teise kütuse hinnaga ja kes tulevad väljastpoolt Euroopat. See solgib oluliselt lennuturgu võrreldes sellega, mis on Euroopa siselennud ja need, kes teevad ka väljaspool Euroopat, kuhu see nõue ei kehti. See on oluline põhimõtteliselt konkurentsi halvendamine. Me ise võtame vastu otsuseid oma konkurentsivõimet halvendada.
Mina ütlen ka sama, et ega Eesti ei pea häbenema minna ka Euroopasse ja tuua välja, et näete, sõbrad, praegu võib-olla ei ole õige aeg, teen ettepaneku, et ei peaks kohaldama neid nõudeid sedasi. Aga meie toome kogu aeg näiteks igal pool komisjonides, et ülejäänud Euroopas ka partnerid teevad nii ja näed, juba on umbes paika pandud. Aga tulebki tuua välja meie argumendid: me oleme ääremaa, meilt siit lendamine ongi kallim. Tuleb proovida läbi rääkida, äkki saab erisusi ka Eestile selles osas.
Me ei tohi häbeneda riigina seista enda eest, me peame seisma enda eest ja tooma välja enda argumendi. See ei ole kuidagi häbiasi, selle eest tuleb seista. Praegusel juhul ei ole küll võimalik mitte kuidagi seda seaduseelnõu toetada ja annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt ka üle selle seaduseelnõu tagasilükkamise ettepaneku.”