Kolmapäevases infotunnis esitasid EKRE saadikud peaminister Kristen Michalile korduvalt küsimusi sõjalise eskalatsiooni kohta Läänemerel, teiste seas küsis selle kohta Rene Kokk.
Rene Kokk: “Ma olin sunnitud oma küsimust natukene korrigeerima, tulenevalt teie vastusest esimesele küsimusele, mis tekitas minus omakorda küsimusi.
Eelmisel nädalal siis teadupoolest oli päris suur eskalatsioonioht seoses ebaõnnestunud ühe tankeri Jaguar kontrollimise operatsiooniga. Ja te vastasite esimesele küsimusele, kui küsiti, et kes võtab otsuse vastu ja mismoodi see käsuahel käib, et Kaitseväe Peastaabi ülem andis korralduse Kaitseväe juhataja nimel.
Nüüd, nimelt, endine mereväe ülem on intervjuus öelnud, et tegelikult selliseid otsuseid võetakse vastu kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Teie aga vastasite ka, et “ärge muretsege, et kui siseministrit või kaitseministrit kätte ei saada, siis küll otsused ära tehakse”.
Kas ma sellest vastusest võin eeldada, et mingil põhjusel tollel hetkel, kui oli vaja otsus vastu võtta, kas minna kontrollima või mitte, ei olnud siseminister ja kaitseminister kättesaadav? Sest te selgelt ütlesite, et kui sise- või kaitseminister ei ole kättesaadav, siis võetakse otsused vastu muul moel.
Ehk siis, kas vastab tõele, et poliitilist otsust ei olnud üldse seal ja endine mereväe ülem siis ei tea, mis ta räägib, või ei olnud ka meil kättesaadavad ei sise- ega kaitseminister?
Ja meedias on räägitud ka sellest, et nagu oleks see laev teadnud ette, et võimalik kontrollimiseaktsioon tuleb. Kas on põhjust muretseda ka selle üle, et meie kõige kõrgemal tasemel informatsioon lekib ja kuidagi oli juba teada, et selline operatsioon Eesti poolt plaanitakse läbi viia?
Need on päris tõsised küsimused. Kuidas te neid kommenteerite?”
Teise küsimusena küsis Rene Kokk üle: “Minister, te peate ilmselt ise rohkem uudiseid lugema ja vaatama, meedia on ka kajastanud seda ekspertide sõnul, et tankeri kinnipidamine ebaõnnestus. See näitab Eesti võimekuse taset. Te võite ju pea liiva alla peita ja probleemi eitada, aga te ei muuda asjaolu, et tegelikult probleem on.
Mul on muidugi päris kummaline, peaministri arusaam sellest, et tegemist oli õnnestunud kontrolliga, kui tegelikult kontrolli ei tehtud ja mingisugust protsessi selles mõttes läbi ei viidud ja laev eskorditi siit välja pärast seda, kui me peale ei suutnud minna. Ja mis puudutab seda, et kuidagi tavapärane oli, siis tavapäraselt meil ei ole olnud Vene lennukid Eesti õhuruumis. Ma arvan, et kui te nüüd järele mõtlete, siis saate ise ka aru, et see kuidagi ei olnud tavapärane protsess.
Aga nüüd, küsin siia veel juurde seda, et üks kummaline asi oli see, et Eesti avalikkus sai üldse sellest teada läbi Poola meedia ja põhimõtteliselt 24 tundi hiljem. Et kas siin on kuidagi Vabariigi Valitsusel ka mingi seos, et Eesti meedia seda infot Eesti rahva eest üldse 24 tundi kinni hoidis? Tundub nagu päris loogiline, et kui nii kõrge tasemega intsident on, peaks kohe avalik üldsus sellest teada saama, aga me saame kuidagi teada nagu teisejärgulisest asjast üldse läbi ühe meie partnerriigi meedia. Kuidas te seda kommenteerite?”
Rene Koka küsimusi täiendas Mart Helme: “Ma arvan, et selle mereväe intsidendi puhul Jüri Saska on kindlasti suurem autoriteet kui Martin Herem, kes ei ole minu meelest üldse mingi sõjaline autoriteet: põgenenud praegu ära ja vallandatud ja põgenenud praegu kaitsetööstusse – ikka täiesti häbistanud ennast sõjaväelasena sellisena.
Aga te jutustate meile siin toredaid muinasjutte sellest, kuidas varilaevastik on probleem – on probleem, vaieldamatult on probleem. Ainult et selle probleemiga seesama Starmer ei tegelenud, kui La Manche’ist sõitis see laev läbi. See laev tuli Indiast, see laev sõitis läbi Punase mere, sõitis läbi Suessi kanali, sõitis läbi Vahemere, läbi Gibraltari, läbi Taani väinade – mitte keegi, kes on ühinenud selle sanktsioonide läbiviimise ükskõik mis otsusega, kuidas ta vormistatud on, toru ei tõstnud. Mitte keegi ei hakanud kontrollima, mitte keegi – ainult Eesti. Ainult Eesti!
Ja ärge ajage meile siin mullikesi, et meil on mandaat. Ei ole meil mandaati rahvusvahelistes vetes kedagi kontrollida. On rahvusvahelise mereõiguse kohaselt üks võimalus minna laeva kontrollima – sellisel juhul kokkuleppel ja ainult üks ohvitser, aga mitte mingi dessandi maandamine helikopteriga. Ärge tulge muinasjutte rääkima! Lugege – te olete jurist – lugege rahvusvahelist mereõigust ja siis te saate teada, mida me tegime valesti.
Ja antud juhul ei ole ju tegemist rutiinse kontrolliga. Kui Vene lennuk lendab ja ähvardab sisuliselt meie laevu põhja lasta, siis on ju sõjalise eskalatsiooniga tegemist. Ja peaminister ilmselt saab siis sellest teada, kui ta juba surnud on Vene pommide läbi, et meil on sõda lahti läinud, sest temasse ei puutu see, et mingi jupijumal on andnud kuskil mingi korralduse.
Need niisugused propagandistlikud muinasjutud võite jätta ju tädi Maalidele, aga meid te sellega kuidagi kohe siin ei suuda ümber veenda.
Ja nüüd lõpetuseks ma tahan ikkagi teada, kas teie konkreetne ülesanne on Venemaaga provotseerida sõda või on teie konkreetne ülesanne Eesti julgeolekut tagada sellega, et meil sõda Venemaaga ei tule? Mul on konkreetne küsimus, kas julgeolek teie meelest tähendab sõda Venemaaga või on julgeolek see, et me hoidume omalt poolt provotseerimast konflikti Venemaaga?”