Kolmapäevases Riigikogu infotunnis võttis EKRE fraktsioon üles Nordica pankroti küsimuse ja saadik Rene Kokk küsis peaminister Kristen Michalilt, millal avaldatakse erikontrolli lõppraporti salastatud osa, mis tema hinnangul on lugemisel väga masendav.
Rene Kokk: “Kahjuks nüüd Nordica pankrotimenetlus käib ja ilmselt saab maksumaksja siit jälle päris kopsaka rahalise tšeki, mis tuulde läheb.
Tahan küsida selle kohta, et te tellisite Nordica erikontrolli auditi ja täna see kättesaadav osa on paarkümmend lehekülge, ja see täispikk, mis kõigile kättesaadav veel ei ole, on natuke üle 120 lehekülje. Riigikogu liikmetele on see salastatud osa kättesaadav, aga mitte avalikkusele ja ausalt öeldes see on väga masendav lugemine, kes seda lugenud on. Ma arvan, et te olete nõus, et see on väga masendav lugemine. Soovitan lugeda seda kõigil Riigikogu liikmetel.
Mul ongi küsimus, et tegelikult ega ma ei saanud aru, miks peaks see dokument olema täna veel üldsuse eest salajas. Siis kui te alguses seda ütlesite, et te ei tahtnud välja tuua või ei tahetud teha avalikuks, oli põhjus, et kuna Nordica erastamine või müük oli veel pooleli, siis oli veel kuidagi arusaadav, aga täna tegelikult ei näe küll põhjust, miks peaks seda dokumenti veel salajas hoidma. Ja ma arvan, et see on väga oluline ühiskonnal näha ja tegelikult ka teiste riigiettevõtete juhtorganitel tutvuda sellega täies mahus, et saada aru, missuguseid juhtimisvigu seal tehti. Tegelikult ei tegeletud paljuski juhtimisega.
Riigikogu on ka paaril korral komisjonides seda arutanud. On hulk küsimusi, mis on tegelikult ka õhku jäänud. Ehk saame vastused nendele hiljem kunagi.
Aga teie kolleeg minister Svet oli põhimõtteliselt seda meelt, et võiks küll avalikustada selle. Kuidas teie seisukoht on, et mis ajahetkel võiks olla see dokument kättesaadav kogu Eesti üldsusele, et saaks kõik sellega tutvuda?”
Kuna peaminister viitas pankrotimenetluse jätkumisele, mis eeldavat mõningast salastatust, lisas Rene Kokk: “Võib-olla, kui on võimalik, äkki taristuminister saadab kirjalikult kuidagi, et millele tuginedes seda kohe teha ei saa, millistele paragrahvidele tuginedes seda praegu kohe teha ei saa. Mis selle välistab selle pankrotimenetluse juures? Siis on see ka selge.
Aga nüüd, kas on plaanis teha ka audit pärast seda perioodi, mis te eelmine kord teha lasite? Ehk siis 2020. aasta algusest, jaanuarist kuni siis 2023. aasta juuli lõpuni oli see erikontroll, mis te eelmine kord teha lasite. Tegelikult on väga oluline ka pärast seda kuni nüüd selle kahetsusväärse lõpuni teada saada, mis seal vahepeal edasi toimus.
Ja küsimus on selline, et tegelikult meil on veel terve hulk, seal suurusjärk 25 riigiettevõtet või riigi äriühingut, et kas on täna pooleli kuskil analoogsed auditid või on plaanis kuskil teha erikontrolli. Sest paraku me teame erinevaid juhtumeid ajast küll Tallinna Sadama puhul või suure riskiga ettevõtmine on ka Rail Baltic, nagu me näeme ka muudest Balti riikidest, kus on täna uurimised õhus, ja ega ka uudised sellest, kuidas kärpe ajal ERR siiski maksab välja päris kopsakaid preemiaid olukorras, kus lastakse lahti või valdkonnas koondatakse korrespondente kuskilt piirkondadest. Ehk siis tundub, et materjali siiski on.
Võib-olla tuleks läbi viia veel terves hulgas riigi äriühingutes samasugune erikontroll. Kas on täna mingid plaanid juba olemas, on midagi töös? Äkki oskate sellele vastata.”
Peaministri vastust kommenteeris Rain Epler: “Annan teile soovituse: te ärge küsige Svetilt, mis ta arvab, et kas avalikustada või mitte. Te öelge Svetile, et on vaja avalikustada, sest muidu me peame siin sellist diskussiooni, kus me oleme üksteisega nõus, et tõepoolest, seal avaldub igasuguseid asjaolusid, mis ei näe head välja ja nii edasi, aga tegelikult ettevõte on tänaseks pankrotimenetluses.
Me mõlemad oleme seda raportit lugenud ja me teame, et ega sellele pankrotimenetluses ettevõttele suurt kahju see raport üldse ei saa teha. Ta võib tekitada piltlikult öeldes pleki mõne inimese kuuereväärile, aga ma ütleks, et need inimesed on selle ära teeninud. Nii nagu maailma kliimat me üritame kaitsta globaalselt – meie selles mõttes, et mitte mina, aga teie –, kas me ei võiks siis ka seda demokraatiat ja läbipaistvat riigivalitsemist kaitsta selles mõttes globaalselt, et need inimesed ei plumpsaks äkki välja kusagil mõnes teises riigis, meie liitlasriigis, ja ei hakkaks seal mõnda ettevõtet juhtima, mis lõpetab samamoodi kui meie Nordica?
Nii et ma kutsun teid üles pisut jõulisemale juhtimisele: lõpetame infotunni ära, annate Svetile korralduse, Svet läheb ministeeriumisse ja kõik saavad hakata raportit lugema.”