Rene Kokk: valitsus lasi väidetava “muutunud julgeolekuolukorra tõttu” LNG terminaali NATO riigist alles NATO-sse prügivasse riiki viia

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Rene Kokk peaminister Kaja Kallaselt LNG-terminaali loovutamise kohta Soomele, kuid valitsusjuhi vastus sisaldas peamiselt vaid arvamust, et gaasi saab Soomest kätte küll. Alljärgnevalt Rene Koka küsimused.

“See, mis toimub LNG-terminali Soome minemise või jäämise üle, on äärmiselt kahetsusväärne ja loomulikult Eesti energiajulgeolekule suur hoop, nii meie tööstustele kui eraisikutele, kes gaasi vajavad. Ja siit ma tsiteeriks teile ühte majandus- ja taristusministri põhjendust, miks see Soome läheb, nimelt: pikkade arutelude ja analüüside tulemusena võib järeldada, et Gasgrid renditava ujuvterminali Soome viimine on muutunud julgeolekuolukorras mõistlik ning seejuures oleme kokku leppinud, et see peab tagama nii Eesti kui Soome gaasivarustuse võrdsetel tingimustel.

Ja siit mu küsimus, millest mina ja suur hulk Eesti inimesi praegu aru ei saa. Siin nimelt on öeldud “muutunud julgeolekuolukorras”. Minule teadaolevalt on Eesti NATO riik, Soome ja Rootsi alles sinnapoole pürgimas. Kas meil on teada midagi sellist, et Eesti on julgeolekuolukorras kuidagi teistsuguses olukorras kui Soome? Me nagu päästaksime selle sõnumi järgi praegu LNG-terminali Soome, sellepärast et julgeolekuolukord on muutunud ja Soomes on turvalisem olla.

Mulle täiesti arusaamatu ja mitte ainult minule. Kusjuures me teame väga hästi, et alles hiljuti olid Nord Streami torujuhtmete õhkimised. Täna hommikul loeme lehest, kuidas Poola teatab, et Saksamaale naftat transportiv torujuhe on vigastada saanud kuskilt. Ja nüüd me põhjendame Eesti rahvale Valitsuse poolt, miks on hea viia laev Soome, kusjuures me peame hakkama tooma Soomest mööda sedasama väikest torujuhet gaasi Eestile, mida on vaja ka valvata. Püüdke selgeks teha, kuidas see Eestile parim valik on, et see laeva saab olema Soomes ja kuidas me plaanime seda torujuhet hakata kaitsma, mis me selleks ette oleme näinud, mis vahendid ja võimekused.

Ma tõin ka näiteid, miks ma sellest räägin. Neid torujuhtmeid praegu rünnatakse ja selles mõttes selgelt see saab olema suurem julgeolekurisk, et selle toruga midagi juhtub. Ja ega ka talupere ei hoia oma puid mitu naabrit kaugemal. Ta ikka üldiselt toob puud koju ja siis, kui lumi paks või külm on, saab võtta oma kinnistult puud. Nii et selles mõttes oleks tulnud igal juhul seista selle eest, et see laev oleks Eestisse saanud.

Minu teine küsimus puudutab Eesti Energiat ja Eesti Energia põlevkivielektri tootmise võimekust olukorras, kui Venemaa peaks Narva veehoidla lüüsid avama, vee alla laskma. Milliseid samme on valitsus ette võtnud selleks, et meil oleks võimalik jahutada ka neid energiatootmisplokke siis, kui Venemaa peaks selle sammu tegema? Ja milliseid vahendeid on ette nähtud ka uues riigieealrves selleks, et meie oma võimekust hoida ja kaitsta?

Hea, et te tõite välja selle, et praegu on väga oluline aseaine põlevkivist tehtud põlevkiviõli. See oli väga suur arutelu meil üle-eelmise valitsuse ajal, kui otsustati teha uus põlevkiviõlitehas, mille eest ka mina kõvasti nahutada sain. Aga täna on see väga vajalikuks ja õigeks otsuseks osutunud. Nii on.”