Siin on ilmekas näide, kuidas meiega on seoses koroonaviiruse, vaktsineerimise ja muu sellesse puutuvaga pidevalt manipuleeritud, kuidas meile on sihilikult valetatud. Ja see kõik jätkub. Mina kodanikuna ei tea enam, keda või mida uskuda. Näib, et seda ei tea tegelikult ka need, kes meile valetavad.
Selle kõige taustal pole sugugi imekspandav (vastupidi, see on lausa arusaadav), et inimesed ei usalda enam valitsejaid, „eksperte“ „spetsialiste“, isegi meditsiinitöötajaid.
Äsja kirjutas meedia sellest, kuidas AstraZeneca vaktsiini tõttu surnud päästeametniku Ergo Mannineni lähedased said riigilt hüvitisena teenistusülesannete täitmisel hukkunutele ette nähtud kümne aasta keskmise palga ehk kokku 300 000 eurot. Lisaks olevat seoses vaktsineerimisega surnud kolm inimest ja 14 inimest soovivad tervisekahjustuste eest kahjutasu.
Kusjuures Manninen pidi minema vaktsineerima seoses oma tööga päästeametis.
Ja mida me mäletame sellest kevadest, kui see õnnetus juhtus? Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov seletas rasvaselt pealkirjas: „Mulle teadaolevalt ei olnud 31aastase päästja surm seotud vaktsiiniga“. Enamgi veel – kõiki, kes sellise kahtlusegi poetasid, tembeldati lamemaalasteks, ullikesteks ja rahvavaenlasteks. Nagu ütles üks mu sõber – Eesti on täis emotsioonipõhiseid teadmamehi.
Ja pangem tähele, sarnaseid näiteid ilmneb veel ja veel. Just see süvendabki umbusku ja allumatust, just see tekitabki ühiskonnas lõhesid, kui rahvaga ausalt ja avameelselt ei räägita.
Aga sellest ei saa riiki valitsema sattunud seltskond aru. Lihtsalt ja labaselt, süsteemselt ja häbenemata valetatakse meile jätkuvalt päevast päeva. Ja nii see paljuräägitud polariseerumine jätkub.
Ühel hetkel harjutakse aga nii selle viiruse, surmade kui ka valetamisega. Tegelikult on see juba juhtunud.
Aarne Mäe