Kummastav on lugeda reageeringuid USA rünnakule Iraani vastu, tundub, et ükskõik, mida USA president Donald Trump ette ei võta – isegi, kui tegemist on võitlusega terrorismi vastu –, on see halb.
Kliimakatastroofiga hirmutamisest on veel vähe, nüüd hoitakse kõiki hirmu all sõjaohuga, sest Iraagi pealinnas Bagdadis sai reede varahommikul raketirünnakus surma Iraani üks mõjuvõimsamaid inimesi, revolutsioonikaardi kindral Qassem Soleimani.
Ajelehed kommenteerivad taustadesse süüvimata, et Ameerika Ühendriikide poolt korraldatud rünnak päästis valla tõsise vastasseisu Iraani ja USA vahel. Justkui seda varem poleks olnud.
Vürtsikad pealkirjad selle kohta on enamasti rünnakut taunivad. Näiteks kõlab tänase Postimehe juhtkirja mõte selline, et „Trumpi soolo on kõigi mure“, Delfi viibutab näppu, et Trumpi ähvardus rünnata Iraani kultuuriobjekte kujutaks endast sõjakuritegu, samuti on lugu sellest, et Trump valis etteantud lahendustest kõige ekstreemsema ning Pentagoni ohvitserid on seetõttu hämmingus, ometi oli see droonirünnak ju üks variantidest, kus see soolo siin on…
Tundub, et USA presidendi võitlus terrorismiga ja üleilmse rahu eest ei ole karvagi väärt lihtsalt seetõttu, et USA president on Donald Trump. Selle valguses muutub kogu see asi olemuslikult naeruväärseks, samas ka mõistetamatuks.
Õnneks pole kõik pead ega mõistust kaotanud. Eesti ministrid on seni siiski väljendanud toetust oma suurima liitlase tegevuse üle võitluses kurjuse vastu.
Ent meedias levitatava paanika kõige ilmekamaks näiteks on tõik, kus tuuakse ära Nostradamuse ja pimeda selgeltnägija (milline irooniline sõnakombinatsioon – toim.) Vanga ennustuse, et 2020. aastal algab kolmas maailmasõda. Samas on unustatud, et seesama Vanga ennustas juba 2013. aastaks maailmalõppu. Huvitav, kuidas suhtuda asjaolusse, et sõda algab mitu aastat pärast seda, kui maailm otsa on saanud…