Võimukoalitsiooni saadikud lükkasid tagasi EKRE ettepaneku võtta Kaitseväe kalmistul maha pronkssõduri skulptuur, Kremli-meelne meedia irvitab Eesti parlamendi hirmu üle, lätlased aga tegid oma venestunud pealinnas “asja ära” juba 2022. aasta augustis, esimesel Ukraina sõja suvel.
Pinged Lätis olid juba tollel kevadel 9. mail kõrged, aga 24. augustil 2022. aastal kirjutas Õhtuleht: “PILTUUDIS | ONGI KÕIK: Riia punamonument teisaldati.” Punavenelase ninakirtsutamisest ja protestiaktsioonidest hoolimata sõjamonument langes.
Eesti jäi hätta isegi Narva punatanki teisaldamisega, kusjuures sotsid eesotsas Katri Raikiga töötasid selle vastu (“Raik: Narva ei hakka punatanki teisaldama, ERR, 26. juuli 2022) ning siseminister Lauri Läänemets väitis venemeelses meedias koguni, et tema olevat ära hoidnud mingi “isamaalise” verevalamise Narvas.
Delfi kirjutas 26. aprillil 2022. aastal, et “Lätis, Leedus ja Poolas langevad nõukogude monumendid, kuid hirm Venemaa ees tõmbab sellele pidurit.” Nüüd on Eesti võimuliidu “Ukraina-patriootidel” sama hirm.
EKRE algatuse tagasilükkamine mängis kõik trumbid kätte nii Moskvale kui siinsele riigivastaliste seltskonnale, punapuuslik jäi alles ja saab venelaste silmis veelgi suurema oreooli. Lätlastel on asi tehtud.
Andrus Ansip läks pronkssõduri kallale käpardlikult, kuid sai ta Tõnismäelt minema. “Sõjaprintsess” Kaja Kallas kardab sootuks punapuuslikut puutuda.
Uued Uudised