Eestis on tekkinud kafkalik olukord: riigil pole raha kaitsevõimekuse tõstmiseks, aga ideoloogiline ametipost ehk võrdõiguslane külvatakse rahaga üle.
ERR vahendab: “Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koos partneritega justiitsministeeriumist, majandusministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Leedu võrdõigusvoliniku kantseleist kulutab 24 kuu jooksul 689 571 eurot, et uurida tehisaru mõju võrdõiguslikkusele.
Võrdõigusvolinik Christian Veske ütles pressiesindaja teatel, et tema soov on paremini mõista mehhanisme, mille kaudu algoritmid võivad põhjustada diskrimineerivaid tulemusi ja kuidas seda vältida.
Projekti esimeses etapis on kavas luua teaduskirjanduse, poliitikadokumentide ja õigusaktide alusel metoodika selleks, et leida diskrimineerimisriskid algoritmipõhistes otsustussüsteemides. Samuti kaardistatakse Eestis juba kasutusel olevad algoritmipõhised süsteemid ja testitakse kolme süsteemi näitel, kuidas senised süsteemid arvestavad võimalike riskidega.
Projekti tulemusel valmib universaalne ja Euroopa Liidu üleselt kasutatav tööriistakast riigiasutustele ja IT süsteemide arendajatele: juhendmaterjalid, kontrollküsimustik ja e-koolitused, teatas kantselei.”
Samas on riik suures kaitseskandaalis, sest hädavajalike laskemoonaostude jaoks raha ei leita ning kaalutakse üha uute maksude kehtestamist, muuhulgas on juttu olnud ka julgeolekumaksust. Või nagu kirjutab ERR: “Kaitseminister Hanno Pevkuri hinnangul tuleks laskemoona ostmiseks vajaliku 1,6 miljardi euro jaoks võtta laenu, mis makstakse tagasi maksutõusu kaudu.” Seega kaitsekulude jaoks võetakse laenu ja kergitatakse maksukoormust, aga mingi vasakliberaalne asendustegevus saab raha kamaluga.
Veel kirjutab rahvusringhääling: “Kui lähiajal teha ära otsus hankida 1,6 miljardi euro eest laskemoona, jõuaks see kohale aastatel 2027-2028. Samas peaks siis ka kaaluma, kas sama mõju saavutamiseks on võimalik tarnida midagi kiiremini ja odavamalt.
Sõja korral oleks Venemaa esimese rünnaku purustamiseks vaja kokku 4,2 miljardit eurot, selgub kaitseväe juhataja nõuandest, juhtivate kaitseväelaste arvutustest. Selleks kuluks üle 800 ATACMS pikamaaraketi. See on ka kogu maailma võrdluses üüratult suur kogus.”
2027-2028. aastad, mil laskemoon kohale jõuab, on 3-4 aasta pärast – selle aja peale on Ukrainas tõenäoliselt mingi sõda lõpetav lahendus leitud ning Putin vaatab järgmist ohvrit, Eestile aga hakkab laskemoon alles pärale jõudma. Kaitseväe varustamise asemel aga otsustas Kaja Kallase valitsus ideoloogilise võrdsusvoliniku rahaga üle kallata, et too saaks “paremini mõista mehhanisme”, ühiskond aga saab totalitaristliku “tööriistakasti”, mis sunnib kõiki ja kõike armastama.
Uued Uudised