Esmaspäevase Riigikogu istungi alguses võtsid opositsioonisaadikud ette kaks olulist seaduserikkumist, mille parlamendi juhatus, võimukoalitsioon ja ministrid on läbi surunud ja “uusnormaalsuseks” muutnud.
EKRE saadik Jaak Valge juhtis tähelepanu sellele, et juba pikemat aega käivad ministrid tutvustavas oma haldusala arengustrateegiat aastani 2035, kuid materjalid selle kohta antakse kätte viimasel hetkel, paar tundi enne istungit, mistõttu saadikud ei tea konkreetseid küsimusi küsida.
“Ministrid tulevad teatavasti ülevaateid oma valdkonna arengust esitama kord aastas. Need peaksid olema väga olulised ülevaated, kindlasti olulisemad kui tavalised eelnõud. Nende ülevaadete puhul peaksid fraktsioonide liikmed esitama kõigepealt kommentaare ja küsimusi, siis aga üldistavalt esitama oma seisukohad, analüüsi ja poliitilised meetmed, kuidas seda valdkonda arendada. Igaüks saab aru, et kui seda tõesti korralikult, mitte loosunglikult teha, siis see on ajamahukas. Kui aga ministri ettekannet meile ette kätte ei anta nii nagu täna, et anti alles ennelõunal, mil meil on komisjonide koosolekud, anti mingi napp infoleht, siis ei saa keegi öelda, et sisuline töö, selle strateegia parlamendis oleks üldse võimalik. Me oleme mitu korda sellele tähelepanu juhtinud. Ametnikel on juba ammu varem teada, et minister seda ettekannet tegema tuleb. Niisugune suhtumine on kogu parlamendi alavääristamine, mistõttu, kuna esimees seda siiani lahendanud ei ole meie korduvatest ettepanekutest hoolimata, teen esiteks ettepaneku see päevakorrapunkt täna töökavast eemaldada, ja teiseks, ettepaneku kõigile fraktsioonidele mitte osaleda selle ja järgmiste strateegiate arutelul niikaua, kui meile ministri ettekandeid või vähemalt selle põhiteese ja statistilist materjali pole vähemalt nädal ette antud. Ja vaat selle parlamentarismi riismete ja parlamendi au kaitsmine peaks olema täiesti erakonnaülene, meie kõigi ühine soov,” rääkis Jaak Valge.
Riigikogu esimees Lauri Hussar lükkas ettepaneku tagasi: ” Kodu- ja töökorra seadus ei näe ühelt poolt ette ettekande materjalide saatmise kohustust, aga Riigikogu juhatus on pöördunud peaministri poole ettepanekuga valitsuse liikmetel esitada oma ettekande tekst või kõneteesid Riigikogule võimalikult aegsasti.” Ta jättis kommenteerimata asjaolu, et seda on juhtunud juba mitme eelneva ministri puhul.
Martin Helme kordas üle: “Jätkuks sellele, mida Jaak Valge ütles: me oleme siin ju mitmeid-mitmeid kordi seda rääkinud, me oleme kirja saatnud Riigikogu juhatusele ja Riigikogu juhatus on kirjutanud peaministrile. Viisakas tähtaeg võiks olla nädal aega, aga hiljemalt selleks ajaks, kui Riigikogu juhatus neljapäeval teeb järgmise nädala päevakorda, võiks materjal olla olemas. Sest Riigikogu päevakorda teeb Riigikogu juhatus ja kui seda materjali ei ole, siis oleks normaalne, et Riigikogu juhatus ütleb: me ei pane seda asja päevakorda.” /…/ Neljapäeval on Riigikogu juhatuse istung, kui tehakse päevakord. Kui neljapäevaks valitsus ei ole suvatsenud materjale saata, siis Riigikogu juhatus võiks võtta hoiaku, et me ei pane seda päevakorda, sest see arutelu on sisutühi. Meil ei ole võimalik mingit arutelu pidada siin, kui me ei ole materjali ette saanud. See on mõttetu. Meil ei ole siin mõtet mingit arutelu teeselda, kui meil ei ole materjali võimalik mitu päeva varem kätte saada. See on esimene asi. See on mu ettepanek Riigikogu juhatusele: palun võtke see joon ja andke peaministrile teada, et kui teil ei suvatse ametnikud saata viis päeva ette seda materjali, siis ärge toppige seda meile päevakorda.”
Opositsioonil oli teinegi etteheide: “Me esitasime juba enne istungitevaba nädalat umbusaldusavalduse ühele ministrile. Seda ei võetud sel nädalal päevakorda, seda ei ole praegusel nädalal päevakorras. Kuidas me siis edasi elame? Et parlamendisaadikud, 21 saadikut teevad umbusaldusavalduse ministrile ja seda lihtsalt ei pandagi päevakorda või?” küsis Martin Helme. “Ei ole naljakas see jutt, et minister läks ümbermaailmareisile ja sellepärast me ei saanud umbusaldust avaldada. Me oleme parlamentaarne riik, kus tegelikult tänaseks päevaks, kui kogu kodukord on aknast välja lennanud juba, nagunii meil siin mingid reeglid ei kehti enam. Ja ainus, mis parlamendi ülesanne veel on, on hoida valitsust võimul enamushäältega. Ja nüüd tuleb umbusaldushääletus ja te ei pane oma erakonnakaaslase umbusaldushääletust kolm nädalat päevakorda. Mis me siis teeme, kui Kaja Kallasele teeme umbusaldushääletuse? Siis ootame valimised ära või?”
Hiljem küsis Martin Helme üle: “Ma ei saanud oma eelmise küsimuse teisele poolele vastust. Kui meilt tuli Kristina Kallasele umbusaldusavaldus, siis oodati sellega nädal aega. See on pretsedenditu Eesti parlamendi ajaloos, kui ei võeta samal nädalal – tavaliselt võetakse samal päeval – umbusaldusavaldust päevakorda, täiendatakse päevakorda juhatuse poolt. Aga Kristina Kallase puhul otsustati jalg üle põlve visata, üks coffee break teha ja siis nädala pärast vaatame seda asja. Nüüd me tegime Tiit Riisalole, siis võeti kolm nädalat väikest pausi, et mõelda ja vaadata siin, mida me üldse. Ja nüüd ma küsin, et kui me teeme mõnele järgmisele ministrile, kas me siis ootame valimisteni, sest lõpptähtaega, millal te peate selle meie ette tooma, ju polegi.”
Olukorda täpsustas ka Varro Vooglaid: “Ma kuulen neid küsimusi-vastuseid ja mõtlesin omalt poolt ka esitada küsimuse, mis täpsustaks eelnevaid küsimusi. Ja tegelikult kaks küsimust on isegi. Esimene on see, kas Riigikogu kodu- ja töökorraga oleks kooskõlas teie hinnangul selline praktika, kui Riigikogu juhatus ei pane umbusaldusavaldust päevakorda näiteks lähima kuu aja jooksul? See on vist jah- või ei-vastust eeldav küsimus: kas see oleks kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega või ei oleks?
Teine küsimus. Nii nagu mina aru saan teie rollist parlamendi spiikrina, on see, et te peate olema kõigi Riigikogu liikmete õiguspäraste huvide eestkõneleja, seisma mitte ainult oma koalitsioonikaaslaste huvide eest, vaid ka opositsioonisaadikute huvide eest. Ma eeldan, et ma saan õigesti aru. Kui teie käest on küsitud, ma ei tea, kas kolm või neli või viis või rohkem korda, et kui meil on sellised arutelud, nagu siin tänase päevakorra algusesse on planeeritud, siis oleks vaja saada need materjalid ikkagi vähemalt eelmisel nädalal kätte. Kas te kavatsete midagi teha Riigikogu spiikrina, meie kui Riigikogu liikmete huvide eest seista suhetes valitsusega või jääbki nii olema, et te ütlete endiselt, et me oleme korduvalt öelnud, et nad võiksid aegsasti saata, aga nad ei saada ja mis siis ikka teha?”
Samu küsimusi tõstatasid ka saadikud Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats ja Helir-Valdor Seeder. Riigikogu esimees Lauri Hussar ei näinud midagi imelikku selles, kui saadikud ei saa eelnevalt kätte materjale ministri ettekande kohta ning mõne ministri umbusaldamine nihutatakse pikkade nädalate taha, ning ühtegi protesti kuulda ei võetud.
Allikas: Riigikogu stenogrammid