Riigikogu koguneb 2. septembril erakorralisele istungile, mil päevakorras on Eestile uue presidendi valimine. Praeguseks on avalikult välja käidud ainult üks presidendikandidaat – selleks on EKRE esitatud Mart Helme. Praegune president Alar Karis on ise lubanud oma otsuse kandideerimise või mittekandideerimise kohta avalikustada 25. juunil.
Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut).
Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli – ja nii tõenäoliselt läheb – seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus.
Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku valimiskogu.
Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta alguse seisuga kuulub valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Kokku on valimiskogus 208 liiget.
Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi.
Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat häälteenamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur Riigikogus uuesti.