18.04.2018
EKRE on teinud palju pikette ja meeleavaldusi massiimmigratsiooni vastu.
Osa Riigikogu saadikutest tõestas taas, et eurodirektiivide täitmine on neile eesti rahvuse säilimisest tähtsam.
33 Riigikogu saadikut hääletasid kolmapäeval vastu EKRE ettepanekule katkestada valitsuse algatatud “Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu” teine lugemine, mis vastuvõtmise korral avaks kolmandatest riikidest sissetoodavate koduabiliste kaudu järjekordse immigratsiooniukse. Katkestamise poolt oli 18 saadikut, 32 hoidusid hääletamast ja kaks jäi erapooletuks. Nii pooldajate kui vastaste seas oli saadikuid kõigist teistest erakondadest.
Juba praegu on sisserändepiirangute osas tehtud 18 erandit. Kogu eelnõuvaidluse taga seisab ühe Euroopa Liidu direktiivi osa, mis puudutab lapsehoiuteenuse ja koduabilise ehk au pair´i regulatsiooni. Nagu ütles sõna võtnud EKRE saadik Henn Põlluaas, on maailmas miljard Euroopa Liidu, USA, Kanada ja veel mitmete maade inimest, kes saaksid Eestisse tulla igasuguste piiranguteta, ometigi tahab valitsus hakata looma regulatsioone nende kohaletoomiseks kolmandatest riikidest.
EKRE fraktsiooni esindaja Jaak Madison teatas juba eelnevalt põhiseaduskomisjonis, et erakond ei toeta arusaama, mille kohaselt Eesti riik peab oma seadustesse üle võtma direktiive ja sätteid lihtsalt sellepärast, et Eesti ministeeriumid ei näe ühtegi mõjuvat põhjust neid mitte vastu võtta. Pigem peaks see tema sõnul vastupidi olema, et üle võetakse neid regulatsioone ja seadusandlikke akte, mis lahendavad mingit probleemi, on Eesti õiguskorrale või ka töökeskkonnale abiks. Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi kõigi punktide ülevõtmine ei ole kohustuslik, sealhulgas ka lapsehoiuteenuse ja koduabilise ehk au pair´i regulatsioon.
“Kõik need jutud sellest, kuidas koduabilistele võib taskuraha maksta, ja sellest, kuidas mingi vahendusfirma võib hakata neid maale tooma – see on ukse avamine illegaalsele immigratsioonile, prostitutsiooni vahendamisele ja inimkaubandusele. Selle direktiivi ülevõtmine praegu on absoluutselt moraalitu,” väitis sõna võtnud Mart Helme.
EKRE saadik Henn Põlluaas ütles, et need põhjendused, millega soovitakse teha ühest Euroopa direktiivi soovituslikust osast Eestis kohustuslik, on allpool igasugust arvestust. “Meil ei ole mitte vähimatki kohustust ega ammugi vajadust teha see direktiivi osa, mis puudutab koduabilisi ja lapsehoidjaid, kohustuslikuks Eestile. Meil ei ole mitte mingisugust vajadust kolmandate riikide kodanikele ukse avamiseks. Meil on neid niigi juba piisavalt,” rääkis Põlluaas. Tema sõnul tuli 2016. aastal kolmandatest riikidest niigi sisse peaaegu 7300 isikut, 2017. aastal oli see arv veelgi suurem.
“Kümne aasta jooksul nende tendentside kasvades tuleb meile kõikide nende teie välja pakutud kvoodisüsteemist möödahiilimistega Tartu linna suurune muukeelne, eesti keelt mitteoskav kontingent. See jutt, et me kvooti ei suurenda, ei maksa mitte midagi, sest praktiliselt iga päev tullakse uute eranditega välja, mis tegelikult tühistavad kogu selle Eesti rahva kaitseks tehtud kvoodi,” lisas saadik. “Lapsehoidja-koduabilisele makstav tasu ei ole äkitselt enam palk, selle eest ei pea makse maksma, see ei ole justkui töötegemine. Sellega tegelikult legaliseeritakse mustad palgad. Ja väide, et tööandja on juba maksud maksnud, au pair` ei pea seda enam tegema, on ju absurdne. Kõik me peame makse maksma, aga äkitselt üks kontingent ei pea!”
Põlluaas kritiseeris ka siseministri juttu sellest, et nii annab Eesti kolmandate riikide kodanikele võimaluse silmaringi avardamiseks. “Meie asi ei ole avardada kolmandate riikide inimeste silmaringi sellise asjaga, millega me võtame ära töö enda inimestelt. Meil on terve hulk, kes otsivad au pair’i tööd, meil on tuhandeid õpilasi-üliõpilasi, kes hea meelega teeksid õppimise kõrvalt endale natuke lisaraha, meil on pensionärid jne. Nende peale me ei mõtle. Kui nemad läheksid koduabiliseks, siis lajatab maksuamet täie karmusega, sellepärast et muidu nad teevad musta tööd. Aga kolmandate riikide inimestele ütleme, et olge lahked, tulge, tehke mustalt tööd palju tahes, ükskõik mida veel lisaks selle kõrvalt,” kurjustas ta.
Mart Helme võttis kriitika veelgi jõulisemalt ette, tuletades meelde, et Euroopa Liidus on tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumine ja meie noored võivad minna nii Saksamaale kui Inglismaale kui Poolasse kui Hispaaniasse nii lapsehoidjateks, üliõpilasteks kui ka teadustööle kui ka restoranitööle, mingeid takistusi ei ole. Täpselt samuti ei ole mingeid takistusi Euroopa Liidust, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja väga paljudest teistest riikidest, umbes miljardi inimese ulatuses, inimestel tulla Eestisse, ometigi avatakse uksed kolmandale maailmale.
“Küsimus on selles, et 900 000 eestlase õigust säilitada endale oma rahvuskodu, ei saa sõltuvusse seada kõikvõimalike eurobürokraatide direktiiviutoopiatest. Me peame olema kriitilised ja mõtlemismehhanism ütleb meile väga selgelt, et 7,5 miljardi elanikuga planeedil Maa on eestlasi umbes miljon ja nendest 900 000 elab Eestis. Meie kohustus, milleks me oleme saanud valijatelt mandaadi, on eestlasi ja nende rahvuskodu hoida ja kaitsta, pidada kallimaks omaenda silmaterast,” tuletas Mart Helme saadikutele meelde.
“Küsimus ei ole selles, et meie fraktsioon tahab Eestit lukku panna või Eestile müüri ümber ehitada, nagu meie vaenlased on pidevalt iseendale korrutamas ja iseennast selles veenmas. Küsimus on selles, et me kaitseme seda Eestit, mis on kirja pandud põhiseadusesse,” selgitas Helme. “See Eesti on avatud Eesti, on Euroopa Liidus ja NATO-s, kust me ei taha välja astuda, ehkki ühe siin selle saali tiivas oleva erakonna esimees järjekindlalt niimoodi valetab. Lihtsalt lõpetame need eurodirektiivide automaatsed ülevõtmised. Meie ei ole siin selleks, et olla eurodirektiivide kummitempel. Me oleme siin sellepärast, et me oleme saanud mandaadi kaitsta ja esindada Eesti rahvast.”