Riigikohus tegi 15. novembril 2022 määruse, millega otsustas jätta Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poolt koroonapiirangute õiguspärasuse vaidlustamiseks algatatud haldusasjas kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Kohtuvaidlus kõnealuses haldusasjas sai alguse 2021. aasta 19. mail, mil SAPTK esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, vaidlustades Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 osas, mis puudutas välistingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele sama aasta kevadel kehtestatud piiranguid.
SAPTK algse kaebuse kohaselt olid ebaproportsionaalsed ning põhjendamatud alates 17. maist 2021 kehtivad (ja varem veelgi rangemas vormis kehtinud) piirangud, mille kohaselt olid avalikud koosolekud lubatud vaid juhul, kui oli tagatud, et osalejate arv ei ületa 25 isikut rühmas ja et osalejate arv ei ole kokku rohkem kui 250 isikut.
Samuti tõstatati kaebusega küsimus, kas kogu Eesti territooriumil ning kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üldkorralduse kui üksikakti vormis oli üldse õiguspärane. Muu hulgas taotles SAPTK nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) paragrahvi 28 lõige 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
Halduskohus ei rahuldanud kaebust kummaski aspektis, asudes seisukohale, et piirangute kehtestamine haldusaktiga on seaduspärane ning et meeleavalduste korraldamisele seatud piirangud on olnud sobilikud, vajalikud ja ka mõõdukad. „Vabariigi Valitsus on vaidlusaluste piirangute kehtestamisel lähtunud mõistlikest kaalutlustest ega ole olulisi kaalutlusvigu teinud,” seisis kohtunik Kristjan Siiguri poolt 1. oktoobril 2021 allkirjastatud 15-leheküljelises otsuses.
SAPTK ei leppinud Tallinna Halduskohtu otsusega ja vaidlustas selle, esitades 1. novembril 2021 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ligi pool aastat hiljem, 6. mail 2022 langetatud otsusega jättis ringkonnakohus koosseisus Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Virgo Saarmets halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul õigustas meditsiinisüsteemi ülekoormuse vältimise huvi meeleavaldustele seatud piiranguid.
SAPTK vaidlustas ka ringkonnakohtu otsuse, pöördudes 6. juunil 2022 kassatsioonkaebusega riigikohtu poole. “Kassaatori hinnangul on [nii Tallinna Halduskohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu] otsuses jäänud kahetsusväärselt analüüsimata […] võimalus nakkuse levikuks (mis on kaduvväike) ja piirangute prognoositava mõju põhjuslik seos nakatumiste vähenemisega. See aspekt on aga kriitilise tähtsusega, sest niisuguste piirangute kehtestamine, millel kas puudub põhjuslik seoses nakatumiste arvu vähenemisega või mille puhul on niisugune põhjuslik seoses äärmiselt tagasihoidlik või koguni vaid teoreetiline, ei saa olla põhiseadusega kooskõlas,” toonitas SAPTK riigikohtule esitatud kaebuses.
Juba oma algses, halduskohtule esitatud kaebuses selgitas SAPTK, et põhiseadusega tagatud õigus korraldada meeleavaldusi on demokraatliku ühiskonnakorralduse seisukohast koos sõnavabadusega üks kõige olulisemaid põhiõigusi üldse, mistõttu peavad sellele seatud piirangud põhinema faktiliselt ja teaduslikult põhjendatud alustel ega või olla õigustatud üldsõnaliste viidetega tervise kaitsmise eesmärgile.
Ühtlasi toonitati kassatsioonkaebuses, et kõnealuse vaidluse lahendamisel on oluline võtta arvesse ka Tallinna Halduskohtu poolt 31. mail 2022 haldusasjas 3-21-2163 langetatud otsuses väljendatud põhimõttelise tähtsusega seisukohti. Teatavasti leidis kohus nimetatud otsuses, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sisalduvad ja koroonapiirangute kehtestamise aluseks olnud volitusnormid on põhiseadusega vastuolus ning et ka mitmed piirangud ise rikuvad tervet rida kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Oma 27. septembri 2022 määrusega peatas riigikohus kohtuasja menetluse kuni riigikohtu lahendi tegemiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-22-4, mille keskmes oli küsimus koroonapiirangute formaalsest õiguspärasusest. Teatavasti asus riigikohus viimati osutatud asjas 31. oktoobril langetatud otsusega seisukohale, et koroonapiirangute kehtestamise aluseks olnud NETS ei olnud põhiseadusega vastuolus.
Selle asemel, et pärast põhiseaduslikkuse järelevalve asjas otsuseni jõudmist SAPTK kassatsioonikaebust sisuliselt menetlema hakata, otsustas aga riigikohus nüüd ehk rohkem kui viis kuud pärast kaebuse esitamist, et see ei vääri menetlusse võtmist. Riigikohtu 15. novembri määruses puuduvad igasugused põhjendused ja kogu seisukoht on väljendatud ühe lausega: “Jätta Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kassatsioonkaebus HKMS § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata.”
Viidatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) paragrahvi 219 lõige 6 kohaselt jäetakse kaebus menetlusse võtmata juhul, kui riigikohus on veendunud, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja riigikohtu lahendil ei oleks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast põhimõttelist tähtsust – või kui riigikohus on veendunud, et kassatsioonkaebuse menetlemisega ei ole võimalik saavutada kassatsioonkaebuse eesmärki.
SAPTK juhataja Varro Vooglaidi sõnul tuli riigikohtu otsus jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata väga halva üllatusena. “Väga raske on mõista riigikohtu seisukohta, justkui oleks valitsuse poolt meeleavaldamise põhiseaduslikule õigusele kui ühele demokraatliku ühiskonna kõige olulisemale õigusele seatud tõsised piirangud olnud väheintensiivsed ja justkui ei olekski vajadust saada selliste piirangute põhiseaduspärasusele kõrgeima kohtu sisulist hinnangut,” märkis ta.
Samuti on Vooglaidi sõnul raske mõista, miks peaks kohus ilma mingite põhjendusteta asuma seisukohale, et kassatsioonkaebuse menetlemisega ei ole võimalik saavutada kassatsioonkaebuse eesmärki – seda enam, et SAPTK õiguskeskuse pingutused ligi pooleteise aasta vältel selle kohtuvaidluse jätkamisel on olnud suunatud paljuski just sellele, et jõuda riigikohtu poolse sisulise hinnanguni koroonapiirangute õiguspärasusele.
“Mõtlemapanev on kujunenud olukorras ka see, et kodanikud võivad küll oma põhiseaduslike õiguste piiramise korral kohtu poole pöörduda, nagu valitsuse esindajad piiranguid kehtestades ütlesid, aga nagu näeme, ei anna see mingit tulemust – riigikohus ei pidanud üldse vajalikuks küsimusse süveneda ja sisuliselt võib sama öelda ka ringkonnakohtu otsuse kohta, mille põhjenduste osa oli äärmiselt kasin,” lisas SAPTK juhataja, kelle sõnul on kogu protsessi peale kulunud palju aega ja energiat
SAPTK õiguskeskuse partner Henno Nurmsalu toonitas omalt poolt, riigikohtu hoidumine sisulise seisukoha kujundamisest ja väljendamisest ühiskondlikult niivõrd olulises küsimuses on kahetsusväärne, seda enam, et suur osa ühiskonnast ja ilmselt ka madalama astme kohtunikest on pikka aega oodanud riigikohtu sisulist seisukohta.
“Ühtlasi tekib küsimus, kas nüüd saabki riigikohtu praktika koroonapiirangute õiguspärasusega seonduvates vaidlustes olema selline, et sisulist seisukohta lihtsalt keeldutakse võtmast, põhjendades seda vägagi problemaatilise seisukohaga, nagu poleks koroonapiirangutega kaasnenud põhiseaduslike õiguste intensiivset riivet või nagu puuduks vajadus selles küsimuses õigusselguse loomiseks,” lisas ta.
Nurmsalu sõnul on tähelepanuväärne, et praegusel juhul riigikohus koosseisus Julia Laffranque, Ivo Pilving ja Heiki Loot sisuliselt nõustub seisukohtadega, mida väljendas SAPTK haldusasjas Tallinna Halduskohus, leides et meeleavalduste pidamisele kehtestatud piirangute näol oli tegemist meetmega, “mis motiveerib end vaktsineerima või vähemalt seda tõsiselt kaaluma neid inimesi, kellel tegelikult selget põhjust ent mitte vaktsineerida ei ole, ent kes kas ükskõiksusest, laiskusest, ajapuudusest või muust sellisest põhjusest tingituna ei ole seni vaktsineeritud.”
Selline seisukoht on Nurmsalu sõnul ilmselgelt väga problemaatiline, sest koroonapiiranguid käsitletakse varjamatult mitte viiruse leviku tõkestamise vahendina, vaid inimeste vaktsineerimisele survestamise või sundimise meetmena. “Teatavasti on Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-21-2163 langetatud otsuses põhjalikult selgitanud, et piirangute kehtestamine niisugusest eesmärgist lähtuvalt ei saa olla põhiseadusega kooskõlas,” osutas ta.