Eesti ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkus ja kasutatavus jätavad soovida, selgus riigikontrolli värskest analüüsist. Kokku on riigikontrolli andmetel riik viimase kümne aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui neli miljardit eurot.
Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite saatis kolmapäeval rahandusministrile märgukirja, kus käsitleb probleeme ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega.
Peakontrolör palub kirjas ministrit pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist.
“Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase kümne aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui neli miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali,” seisab märgukirjas.
Riigikontrolli hinnangul saaks riik anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt, näiteks innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi, kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta.
Riigikontroll asus 2022. aasta sügisel ette valmistama laiemat tagasisidet andvat analüüsi selle kohta, milline on olnud riigi antud toetuste mõju ettevõtete käekäigule ja seeläbi ühele või teisele majandussektorile ehk mida ja mil viisil maksumaksjate rahaga ettevõtete toetamine ühiskonnale majanduse eri osade arengu ja muude sotsiaalmajanduslike mõjudena tagasi on toonud.
Selle analüüsi tegemiseks oli vaja kõigepealt välja selgitada, kui palju ja millisel eesmärgil on riik viimase kümne aasta jooksul rahaliselt Eesti ettevõtteid toetanud.
Kahjuks tuli riigikontrollil tõdeda, et praegu ei ole võimalik mõistliku aja- ja ressursikuluga kavandatud analüüsi teha ning auditiaruannet koostada, sest selle eelduseks olevat terviklikku ja tõest andmestikku, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud, polnud puuduste tõttu ettevõtete toetamise andmetes võimalik koostada. Riigikontroll loodab teema juurde naasta niipea, kui andmete kvaliteet seda võimaldab.
“Riigikontroll tuvastas riigiabi registri kui toetuste keskse infosüsteemi abil ligi 50 riigiasutust, sihtasutust, ametit, riigi äriühingut, kohaliku omavalitsuse asutust jm avaliku sektori üksust, kes on ettevõtete toetamiseks raha jaganud, kuid kelle andmed antud toetuste kohta ei ole täielikud ega usaldusväärsed, sest abi andjad kasutavad raha jagamise üle arvepidamiseks erinevaid printsiipe,” seisis märgukirjas.
Riigikontrolli andmetel esitab osa toetusandjaid riigiabi registrisse vaid ettevõtetele määratud toetussummad, teised aga kajastavad ka tegelikud väljamaksed. Samuti ei korrigeerita sageli andmeid tagantjärele tegelikkusele vastavaks, näiteks tagasinõuete ja -maksete korral.
Ettevõtteid toetavaid asutusi on riigikontrolli hinnangul ilmselt rohkem, kuid nende hulk ei ole teada, sest kõik toetusandjad ei esita andmeid riigiabi registrisse. Näiteks ei pruugi olla tõene registri info, et viimase 10 aastaga on ettevõtteid toetanud vaid väiksem osa kohalikest omavalitsustest. Riigikontrollile nähtus, et riigiabi registrit ei täideta muu hulgas vähese teadlikkuse tõttu: toetusandjad ei ole kursis, et andmed toetuste kohta tuleb üldse kuhugi saata. Osa toetuste andjaid tõdes ka, et nad ei tea, kui järjepidevalt ja mille alusel andmeid riigiabi registrile esitada.
Analüüsist selgub, et kõige rohkem on riigilt saanud toetust Tallinna lennujaam, Eesti Raudtee, Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ, Elektrilevi, Gren Eesti AS jpt.
Allikas: ERR