Valitsuse rahanduspoliitika muutub üha segasemaks, mis võib viidata reformierakondlaste ja “kahesajaliste” katsele kantida maksumaksja raha endale sobivas suunas.
BNS vahendab: “Mullu jäi riigieelarvelistel asutustel kasutamata 2,15 miljardit eurot, millest ligi 1,7 miljardit kanti või kandus kulutamiseks tänavusse aastasse; osa rahast ei olnud ministeeriumide kinnitusel plaaniski mullu kasutada ja muist jääki tekkis mitmeaastaste ja nihkuvate projektide tõttu.
„Riigieelarve tegemine meenutab järjest rohkem peitusemängu,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Ministeeriumid maskeerivad oma eelarvet valitsuse kärbete tõttu ning valitsuse võimalus sellistes eesriide taha varjatud tingimustes eelarvet ja puudujääki juhtida näib olevatki vaid joonlauakärbete kaudu. Kohati võib jääda mulje, et Riigikogu ja valitsuse jaoks on lihtsam suurendada riigi tulusid osalt maksude kaudu kui sundida riigiaparaati pidevalt kriitiliselt ja distsiplineeritult hindama, millised kulud on tõesti vajalikud ning jõukohased.“
2024. aastal kasutamata jäänud summad olid peamiselt kliima, transpordi, riigikaitse ja hariduse valdkonnas. Seejuures jäi märgatavalt suur osa tarvitamata eestikeelsele õppele ülemineku (43 miljonit eurot), samuti ettevõtete ja teadus- ja arendustegevuse toetamise ning digivaldkonna arendamise raha.
„Näide sellest, kuidas riigieelarvest raha eraldamine ja selle praktiline kasutamine ei astu päris ühte jalga, on Siseministeeriumi ohuteavituse sireenide juhtum. 2022. aasta lisaeelarvest eraldati raha ohusireenide paigaldamiseks, mille puhul oli teada, et raha eraldamise aastal ei ole realistlik seda kasutada,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Lugu algas poliitilise fanfaariga, kuid toimiva lahenduse loomisega tegeletakse siiani.“
„Riigil oleks nagu raha puudu ja üle samaaegselt, ja tegelikult ongi, aga praegu ei teata, kus on üle ja kus puudu, ja seda ei arvestata uute riigieelarvete tegemisel,“ ütles Holm.
Riigieelarve raha jaotatakse nii valitsemisalade vahel kui ka allasutustele valitsemisalade sees liiga inertselt. Suur osa riigieelarve kuludest libiseb aastast aastasse, ilma et ministeeriumid ja Rahandusministeerium hindaks piisavalt kriitiliselt, kas kulu on oluline, ning avaks näiteks arutelu, kas kõik fikseeritud või indekseeritud riigieelarve kulud peaksid ka selliseks jääma.
Riigieelarvest kõneldes on oluline meeles pidada, et rahasumma, mida valitsemisalades kasutada on võimalik, ei võrdu Riigikogu kinnitatud aastase riigieelarve kulude ja investeeringute mahuga. Tavapäraselt on riigiasutuste käsutuses raha kuni 10 protsenti rohkem: lisaks riigieelarvega antud rahale ka eelmisel aastal tarvitamata jäänud raha.