11.11.2019
Ehkki Eesti kui e-riigi rahvusvaheline maine on hea, oleme mitmete edasist arengut mõjutavate näitajate poolest vajumas keskmike sekka.
Riigikontrolör Janar Holm andis riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub Eesti e-riigi arenguvõimalustele ja riskidele.
Riigikontroll järeldas oma aruandes, et ehkki Eesti kui e-riigi rahvusvaheline maine on hea, oleme mitmete edasist arengut mõjutavate näitajate poolest vajumas keskmike sekka, edastas riigikontroll.
„Peame aru saama, et kuigi e-riik aitab meid paljuski efektiivsema ja odavama halduse poole, on tarvis seda ka ülal pidada, mis tähendab järjest suuremaid kulusid, mida aga ei märgata või ei taheta teha,“ sõnas Holm.
Riigiasutuste IT-juhid, kellega aruande tegemise käigus suheldi, tõid välja, et lihtsam on raha saada uuteks arendusteks kui olemasoleva süsteemi toimimas hoidmiseks või ajakohastamiseks. „Riigikontroll lähtub põhimõttest, et Eesti peab olema isemajandav. Kui IT-süsteemide loomiseks saab kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha ja ülalpidamiseks mitte, siis sealt algavadki raskused,“ sõnas Holm.
Ta märkis, et välisrahastuse osa lähiaastatel langeb. Asutuste IT-ekspertide hinnangul peaks iga-aastane hoolduskulu ulatuma viiendikuni arenduse maksumusest.
Riigikontrolör hoiatas, et ajale jalgu jäänud ja alarahastatud IT-süsteemid võivad hakata takistama poliitiliste otsuste elluviimist, sest süsteem lihtsalt ei tule kavandatud muudatustega toime. Samuti võib halvasti läbi mõeldud ja tellija poolt ebapiisava tähelepanuga läbi viidud IT-arendus teha asjaajamise hoopiski aeglasemaks.
„E-riik kõigi oma teenustega on juba pikalt olnud Eesti rahvusliku uhkuse allikas, kuid aruande tegemise käigus tuvastasime, et on üsna raske saada ettekujutust, mis see uhkus meile maksma läheb,“ ütles Holm. „Korralised IT-ülalpidamiskulud on raamatupidamises arvestatud üldiste majanduskulude hulka.“
Holm avaldas lootust, et järgnevatel aastatel on võimalik saada sama täpne ülevaade riigiasutuste IT-kuludest, nagu see kehtib kaitsekulude puhul.
Riigikontrolli arvestuste kohaselt on keskvalitsuse IT-valdkonna haldus- ja personalikulud kasvanud aastatel 2016–2018 ligikaudu 30 protsendi võrra, mis on arvestatav kasv, kuid tuleb arvesse võtta, et muu maailm areneb äärmiselt kiiresti ja seniste süsteemide töös hoidmise kulud hakkavad alles selguma.
Aastaaruandes on riigikontroll keskendunud ka Eesti seni eesrindlikuks peetud e-tervise süsteemile, mis aga tegelikkuses ei tööta veel kaugeltki nii, nagu algselt eesmärgiks seati. Kaks kolmandikku haiglatest peavad tervise infosüsteemi ebamugavaks, ligi pooled osutavad, et see ei sisalda vajalikke terviseandmeid. „Arstid veedavad patsiendiga kohtumisel liiga suure osa ajast e-tervisest andmeid otsides,“ osutas Holm.
Aruandes on välja toodud seegi, et sotsiaalhoolekande valdkonnas kogutakse abivajajatelt andmeid, mida tegelikult pole toimingute seisukohalt vaja või mida saaks mujalt. „E-riik peab tegema elu lihtsamaks. Kord riigile esitatud andmeid ei peaks inimene avalike teenuste saamiseks uuesti ja uuesti esitama,“ ütles Holm, kes osutas, et praegu kogutakse andmeid vähemalt viiendiku jagu liiga palju. „Sotsiaalvaldkonna infosüsteem STAR pidi andmete kättesaadavust hõlbustama, kuid kümne aasta jooksul pole probleemid leevenenud.“
Aruande kohaselt on Eesti e-riigi peamine risk oskustega inimressursi ja ajakohase taristu puudus.
BNS