Praegune võimuliit varjas valimiskampaanias oma kavatsust järsult maksukoormust tõsta, kuid tegi selle täie rauaga teoks ning nüüd näib imestavat, et kodanike niinimetatud maksutahe sulab nagu lumi kevadpäikeses – seda enam, et võimulolijad ise skeemitavad ja sahkerdavad maksurahadega enneolematul määral.
Maksutahte languses ei ole midagi imestamapanevat – kõrge maksukoorem teeb inimesed alati vaesemaks (kuigi Reformierakonna kodukootud ideoloogid väidatavad vastupidist) ning tahtmine olla seaduskuulekas kukub koos nägemise ja kuulmisega, kuidas valitsus maksuraha kandib ja tühjalt raiskab.
Eestlane on niigi maksukuulekas olnud, aga Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 võimutsemine jätab sinnagi jälje. Paljud kindlasti maksupettustele välja ei lähe, kuid üritavad seaduste piires vähem maksta. Parafraseerides Ameerika iseseisvusdeklaratsioonis öeldud sõnu selle kohta, et kodanikul on lausa kohustus võimu juurde pääsenud türannid kukutada, võiks öelda: kodanik ei tohiks maksuraha laristajate ja varaste kätte anda.
Maksutahe Eestis raugeb, paljud inimesed on hakanud taas sularaha kasutama, et mõnegi ostu või teenuse eest riiki asjasse pühendamata käest kätte tasuda. Ilmselt see areng süveneb.
Praegused võimulolijad üritavad maksuküsimuses küll inimeste südametunnistusele koputada, aga kui endil seda pole, ei tule ka tulemust.
Alljärgnevalt BNS-i uudis maksutahte nõrgenemisest.
Uuring näitab Eesti elanike maksutahte langust
TALLINN, 28. november, BNS – Maksu- ja tolliameti (MTA) tellitud ja Kantar Emori korraldatud maksutahte uuring näitab, et Eesti elanike hinnangud maksusüsteemi lihtsusele ja õiglusele on halvenenud, küll aga peavad elanikud maksude maksmist jätkuvalt oluliseks kodanike kohustuseks.
Kantar Emori uuringueksperdi Anu Varblase kinnitusel ei ole inimeste teadlikkus maksude maksmise suhtes oluliselt muutunud. Küll aga on muutunud inimeste hoiakud maksusüsteemi suhtes. „47 protsenti vastanutest peab maksusüsteemi lihtsasti mõistetavaks, aasta varem arvas nii 56 protsenti vastanutest. Langenud on isiklik maksumoraal ehk varasemast vähem inimesi tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata. Samuti on suhtumine nn musta majandusse muutunud leebemaks,“ ütles uuringu läbiviija Anu Varblane.
Uuringu läbiviija sõnul on vähenenud inimeste nõustumine sellega, et tänu maksude maksmisele osutab riik kodanikele teenuseid. 65 protsenti vastanutest ei pea maksusüsteemi õiglaseks ja 73 protsenti arvab, et süsteem on viimastel aastatel muutunud senisest ebaõiglasemaks. „Uuringu tulemusi tõlgendades nägime niiöelda protestihäält. Avatud vastustest ilmnes rahulolematus sellega, et inimesed ei mõista, kuhu maksuraha suunatakse,“ lisas Anu Varblane Kantar Emorist.
Värske uuringu järgi usub 86 protsenti Eesti elanikest, et maksude maksmine on oluline kodaniku kohustus, kuid nende arvajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga viis protsenti langenud. Uuring näitab, et enamik elanikke on teadlikud maksude tasumise põhimõtetest – ligi 90 protsenti vastanutest teab, kuidas ja mille pealt tuleb makse maksta ning teeb seda enda sõnul korrektselt.
Aastaga on kuue protsendi võrra langenud nende inimeste osakaal, kes tunneks end häirituna, kui jätaks maksud maksmata. Viie protsendi võrra on langenud nende osakaal, kelle arvates ei tohiks nn mustalt töötada. Küll aga on varasemast viis protsenti enam neid inimesi, kes ei nõustu, et kaupu või teenuseid ei tohiks nn mustalt osta – nii leiavad 40 protsenti vastajatest.
Maksutahte indeks langes sel aastal 63,6 punktile, mis on uuringu seitsmeaastase ajaloo madalaim tulemus.
MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul võib uuringu tulemusi pidada ootuspäraseks. „Kuna varasemate aastatega võrreldes on eesootavaid maksumuudatusi oluliselt rohkem ja näiteks lisanduvate maksudega seoses on maksuteemad pidevalt avaliku arutelu all, mõjutab see paratamatult ka maksumaksjate hinnanguid. Positiivne on see, et lõviosa Eesti elanikest peab maksude maksmist oluliseks kodanikukohustuseks,“ sõnas Raili Roosimaa.
Uuringu järgi peab 58 protsenti vastanutest tõenäoliseks, et osa tulu deklareerimata jätmisel võtab MTA nendega ühendust, eelmisel aastal oli nõnda vastanute osakaal 66 protsenti. Järelevalves lähtub MTA andmeanalüüsist ja riskihindamise mudelitest.
Maksutahte uuringut korraldati MTA tellimusel seitsmendat aastat, seekord koostöös Kantar Emoriga. Uuringus küsitleti 1437 elanikku vanuses 15–74. Uuringu eesmärk on hinnata elanike hoiakuid ja uskumusi maksude, MTA töö ning maksusüsteemi suhtes, pakkudes väärtuslikku teavet valdkonna arendamiseks.