24.11.2022
Rahvusmeelsete eestlaste arvamus.
Reformierakond on paisanud valla praktiliselt kõik migratsiooniuksed, Eesti venestub ja ingliskeelestub, aga aastaid levitatakse endiselt üht ja sama müüti, et sisserände piirarvuks aastas on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1300 inimese ringis.
Kõigepealt on juba sellel arvul tohutu eranditele toetuv tagapõhi: sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud. Nende Eestisse saabumist, siinviibimist, töötamist ja lahkumist reguleerib EL-i kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; Šveitsi, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikele ega rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks IKT vallas, iduettevõttes või kes asuvad tööle õppejõuna või tippspetsialistina ehk töötajana, kellele makstakse vähemalt poolteisekordset statistikaameti viimati avaldatud aasta brutokuupalga suurust töötasu. Samuti ei arvata piirarvu alla välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.
Kõik need erandid liigutavad tegelikult tohutut massi inimesi. Lisaks mõjutavad Eesti demograafilist situatsiooni negatiivselt ka ajutised ja lühiajalised töötajad, kellest saavad väga ruttu alalised siiajääjad – ka eestlased alustasid Soomes “ajutiselt”, aga praegu elab umbes 50 000 neist seal alaliselt. Töötab lihtne süsteem: lühiajaliselt töötanu läheb küll pärast aja lõppemist koju, aga tuleb varsti uuesti, kuni saab tööandja taotlusel pikemaks jääda.
Kvoodiväliselt saavad siia jääda ajutise kaitse saajad – aga umbes 63 000 Eestisse jäänud Ukraina põgenikust on seda taotlenud alla 40 000 inimese, umbes 23 000 lihtsalt on Eestis.
Värske BNS-i uudis lisab, et Politsei- ja piirivalveameti andmetel väljastati selle aasta esimese kümne kuuga Eestis 14 283 pikaajalist ehk D-viisat, millest 75 protsenti said siia tööle tulnud inimesed.
Arv 1307 sisaldab tegelikult väga väikest protsenti kogu migrandimassist, kes kasutavad Eestisse jäämiseks hoopis kõrvaluksi. Ometigi serveeritakse sisserände piirarvu kui peamist rändenäitajat – ka peaminister Kaja Kallas on Riigikogu infotunnis väitnud, et mingit massimigratsiooni Eestisse ei toimu, meie kvoot olevat ju kõigest 1307.
Uued Uudised