Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kuusalu vald, Narva-Jõesuu linn ja Rõuge vald saatsid valitsusele ühispöördumise, milles avaldavad rahulolematust valitsuse pakutud harjutusväljade talumise hüvitiste arvestamise metoodikaga.
Omavalitsused soovivad määruse “Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord” eelnõu muutmiseks, kuna ei pea seda õiglaseks.
„Valitsuse pakutud harjutusväljade talumise hüvitamise metoodika paistab pigem mõnitamisena,“ põrutas Kuusalu vallavalitsuse liige Ranno Pool (EKRE), kelle sõnul saab Kuusalu vald praegu kaitseväelt aastas hüvitist Kaitseväe keskpolügooni kasutamise eest 142 000 eurot. Nüüd, kui Kuusalu vallalt võetakse lisaks juurde Soodla harjutusväli, saab vald juurde kõigest 8000 eurot aastas!
Pool: „Ainuüksi üks palgikoorem, mis sealt maha raiutakse ja välja veetakse maksab rohkem. Harjutusvälju tahab kaitsevägi kasutada kuni 300 päeval aastas. Selline kompensatsioon on naljanumber.“
Seega saaks Kuusalu vald kokku Aga jah 150 000 eurot aastas, mis esmapilgul tundub arvestatav summa ja sellega saaks juba midagi ära teha, kuid sellega pole lugu veel läbi.
Ranno Pool teeb veel ühe tehte: „Pole saladus, et valitsus on kehtestanud uued maamaksu määrad. Kaitseotstarbega maa on kõige madalama maksumääraga ja sellega kaotab Kuusalu vald 83 0000 eurot. 150 000 miinus 83 000 võrdub 67 000 eurot, mis jääb nn taluvustasuna alles.“
Teisisõnu – varem oli hüvitis aastas 142 000, aga nüüd hakkab see hüvitis olema hoopis 67 000 aastas. Ehk ühe käega riik annab ja kahe käega võtab.
Valitsusele saadetud pöördumisele alla kirjutanud omavalitsusjuhid leiavad üksmeelselt, et määruse eelnõu ei võimalda kõiki puudutatud omavalitsusi võrdselt kohelda, selle koostamisse pole omavalitsusi kaasatud ning hüvitiste maksmise põhimõtted jäävad arusaamatuks.
Hüvitise maksmise metoodika aluseks võetavad andmed ei ole kättesaadavad ja neid pole omavalitsustele edastatud vaatamata päringutele, leiavad pöördujad.
Omavalitsused väljendavad rahulolematust eelkõige selle üle, et harjutusvälja ja selle mõjuala talumise hüvitis on eelnõus seotud territooriumil asuvate eluruumide ning elanike hulgaga. See kallutab kaalukeele linnalise asustustega omavalitsuste poole, samas kui omavalitsused, mille territooriumil harjutusväljad ka seni asunud on, on aja jooksul juba kaotanud ning kaotavad veelgi nii elanikke kui eluhooneid.
Sealne elukeskkond on juba pikemat aega olnud häiritud, kinnisvaraturul on need paigad vähem väärtuslikud ning kavandatavate arenduste käigus sunnitakse oma kodukohast lahkuma veel hulk praeguseid elanikke.
Ühispöördumises tehtud ettepaneku kohaselt soovitakse hüvitise alustest kaotada elanike ja eluruumide (-hoonete) komponent ning asendada need 2/3 ulatuses harjutusvälja alla jääva territooriumi ja 1/3 ulatuses mõjualasse jääva häiringu komponentidega.
Selgusetuks jääb ka, mis on eelnõus toodud 1000–4000-meetrise mõjuala määramise aluseks, sest omavalitsustele teadaolevalt pole harjutusväljadel ja nende ümbruses tehtud vastavaid müramõõtmisi. Mõjuala määramises peab arvestama ka looduslike (ja maastikuliste) eripäradega nagu müra levikut mõjutavad veekogud, metsad, künkad.
Omavalitsused teevad ettepaneku diferentseerida harjutusväljade mõjuulatus sõltuvalt kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatavast mürahäiringust. Kaitseväe keskpolügooni, Soodla harjutusvälja, Sirgala harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala peaks ettepaneku kohaselt olema 10 000 meetrit, Klooga harjutusvälja ja Kikerpera harjutusvälja mõjuala 3000 meetrit ning Männiku harjutusvälja mõjuala 1000 meetrit.
Harjutusväljade talumise eest makstava hüvitise kasutamine omavalitsustes on kaitseministeeriumi järelevalve all. Määruse eelnõus on öeldud, et hüvitist peab kasutama kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, jättes samas määratlemata eesmärgipärased tegevused ning defineerimata olulise mõju. Omavalitsuste ühispöördumises nenditakse, et ministeerium ise pole käesolevat eelnõud koostades käitunud ei kaasavalt ega läbipaistvalt.