Uued Uudised

Riike muutev massimigratsioon algabki maasikapõllult

Ukrainian seasonal workers wearing face mask wait in line to check in to a flight to Finland at Boryspil airport in Kiev on May 13, 2020. - In an almost empty terminal at Boryspil airport in Kiev, Yuriy was waiting in a busy line of 200 seasonal workers to check in to a lone flight to Finland. The flight was an exception after Ukraine closed its borders and grounded air travel in March to contain the coronavirus, stranding Ukrainian labourers who would usually be harvesting crops on farms throughout Europe. Faced with the prospect of fruits and vegetables rotting in fields, farmers in countries including the United Kingdom and Finland moved to solve the problem by chartering flights for workers. (Photo by GENYA SAVILOV / AFP)

Praegu massimeedia kaudu leviv seisukoht, mille kohaselt on odavaid ukrainlasi vaja tulekahju kustutamiseks põllumajanduses, sillutab teed sellele, et nii jääbki. Kõrvalmõjud aga on märgatavalt suuremad ja varjatumad.

Kui mingeid protsesse, hetkel massimigratsiooni piiramist, tahetakse läbi viia, siis praegune kriisihetk on hea, et asjad ühe hoobiga uuele alusele viia, mitte aga alustada järjekordsete eranditega. Sest kui põllumehed saavad oma töökäed, siis miks mitte ehitussektor? Ja siis teenindussektor? Ja olemegi uuel karussellil.

Ajutine tööjõud muutub väga ruttu alaliseks. Hea töömees on kord hooajaliselt siin, siis tuleb teiseks hooajaks, ja varsti saab nõutud inimesena elamisloa, toob lõpuks pere järele ja seab ennast sisse. See on sadu kordi läbimängitud stsenaarium ja pole mingit alust arvata, et Eestis läheb asi teisiti.

Võõrtöölisi on Eestis juba kümneid tuhandeid, nad seavad ennast sisse, muudavad töö- ja elukeskkonna venekeelseks ja 42 miljoni elanikuga Ukrainal on neid kuhjaga juurde pakkuda, eriti Ida-Ukraina põgenike arvelt. Suurenev kogukond toodab ennast aina juurde ning 900 000 eestlasel (see arv on väljarände tõttu märgatavalt väiksem) pole midagi vastu panna, et Eesti ei muutuks rahvusriigist Ukraina oblastiks.

Kogu maailm on hädas tööjõu sisseveost tekkinud muredega – sakslased omaaegsete türklastega, prantslased põhja-aafriklastega, ameeriklased latiinodega… kõik nad alustasid hädavajalike töökätega ja said “boonusena” tohutud sotsiaalsed, poliitilised, demograafilised ja julgeolekulised pinged. Meil on juba nõukaajal sisseveetud venelased, nüüd toome juurde ukrainlased.

Tööjõu sissevedu, mis riiki demograafiliselt ei muuda ja võõraid sinna elama ei jäta, harrastavad kahjuks ainult Araabia naftariigid – liberaalne Euroopa teeb seda nii, et töökätest saadud kasu muutub ruttu sisemiseks katastroofiks.

Eesti probleem pole ainult ukrainlastes. Kõrgkoolide kaudu tuleb näiteks sisse Kolmas maailm, keda ei huvita haridus, vaid Wolti-Bolti kandam, ning muuhulgas laieneb islami mõju. On ju kõvasti suurenenud India, Pakistani, Iraani, Bangladeshi ja Nigeeria sisseränne, tekkinud omad kogukonnad ja Lasnamäel mõeldakse mošee peale, mida rikkad islamiriigid mõnuga toetaksid. Kus on mošee, sinna ilmuvad ka pommivöömehed.

Mis asja on islamiäärmuslasel ukraina maasikakorjajaga? Pealtnäha mitte miskit, kuid ühiseks nimetajaks on massimigratsioon. Ei saa keeta ukraina borši ühes paja servas. Ja kui võõraid hakkab ühes kohas lekkima, tuleb leke üleüldine. Migratsioon tuleb tõkestada, sest ka kõige väiksemad järelandmised on sisserände ja demograafilis-kultuuriliste muutuste tagauks.

Rahandusminister Martin Helme on lubanud põllumeestele igakülgset abi, välja arvatud võõrtööjõu lõikes. Massisisserände tõkestamine on EKRE üks olulisemaid põhimõtteid ja ettevõtjatele järele andes seda ei saavuta.

Pilt: Selline näeb välja Belgia Valloonia sotsialistliku partei valimisnimekiri Brüsselis – aina maroko nimed… Kas tahame oma riigile sama saatust?

Exit mobile version