Reformierakonna valitsused on alati olnud laste- ja perevaenulikud (Kaja Kallas alustas kärpepoliitikaga just nende juurest ning hilisem maksukoormuse tõus on rängemalt tabanud just neid) ning viljatute seksuaalvähemuste lembelised. Riigivõimu sünnitamisvastane poliitika mõjub ka tööandjatele, kes eelistavad juba ammu venekeelset odavtöölist ning seetõttu on töökeskkond Eestis valdavalt perevaenulik.
Riiklik propaganda võitleb avalikult sünnitamistahte ergutamise vastu, mis on kaasa toonud sündimuse katastroofilise vähenemise, see on mõjunud ühiskonnale ja loonud Eestis lastele ja peredele ebasõbraliku fooni.
BNS vahendab: “Lapsevanemaks olemine mõjutab Balti riikides märkimisväärselt nii töötajate karjäärivõimalusi kui ka tööandjate suhtumist, selgub hiljutisest Baltikumi-ülesest CV.ee tööturu monitooringust. Üle poolte ehk 53 protsenti töötajatest Eestis, 57 protsenti Leedus ja 40 protsenti Lätis usuvad, et lastega töötajad on tööturul ebasoodsamas olukorras.
Üle 90 protsendi vastanutest igas riigis on kas isiklikult kokku puutunud diskrimineerimisega või teavad kedagi, kes on seda kogenud. See näitab, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid laiema hoiakuprobleemiga, mis mõjutab töö- ja pereelu ühildamist kogu Baltikumis.
Ligi pooled eestlastest tunnistavad, et on puutunud kokku juhtumitega, kus rasedust või lapsevanemaks olemist on varjatud, et vältida võimalikke negatiivseid tööalaseid tagajärgi. See näitab, et tööandjate hoiakud ja töökorraldus ei paku lapsevanematele piisavat turvatunnet, mistõttu tunnevad paljud end tööelus ebakindlalt ja vähem väärtustatuna.
“Pereelu ei tohiks olla karjääririsk,” sõnas CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder.” „Tööandjad, kes mõistavad ja toetavad töötajate erinevaid elufaase, loovad tugevama ja usaldusväärsema töökultuuri. Pühendunud ja rahulolevad töötajad on iga ettevõtte suurim konkurentsieelis.”
Uuringust selgub samas, et 23 protsenti Eesti, 22 protsenti Läti ja 36 protsenti Leedu inimestest leiavad, et lastega töötajatele pakutakse tööelus soodsamaid tingimusi nagu näiteks paindlikumat töökorraldust või mõistvamat suhtumist töö- ja pereelu tasakaalu küsimustes. Samal ajal tunnevad lasteta töötajad sageli töökoormuse kasvu ja ebaõiglast ülesannete jaotust.”
Seega näib, et valdav osa Eesti ettevõtjatest ei soosi sünnitamist ja pereelu, samas kui väiksem osa seda siiski teeb, arvavad karjääriinimesed, et lapsi kasvatavaid pereinimesi “poputatakse” nende arvelt.