Nii Kaja Kallase “päikesetõusuvalitsus” kui ka nüüd moodustatav vasakliberaalsete enamlaste valitsus alustasid massikärbetega ning paistab, et põhiseaduslikud institutsioonid pole enam rahul raasukestega kärbetelaualt – kuigi võimueliit saab ka kriisis korraliku palgatõusu.
ERR kirjutab: “Põhiseaduslike institutsioonide esindajad sooviksid oma asutuste rahastamise senise korralduse muutmist selliselt, et nende eelarve koostamine ei sõltuks nii palju valitsusest, vaid läheks otsustamiseks otse riigikogu liikmetele. Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi President, kohtud, riigikontroll, õiguskantsler ja Eesti Pank.”
“Põhiseadus näeb ette võimude lahususe printsiibi, mis peaks kajastuma ka vastavate institutsioonide eelarvete kujunemises. Tegelikkuses saavad põhiseaduslikud institutsioonid tegutseda rahandusministeeriumi ja valitsuse poolt kehtestatud rahalistes piirides. Kui valitsus on võtnud eesmärgiks kärbete tegemise, on see puudutanud ka põhiseaduslikke institutsioone,” kommenteeris praegust olukorda presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt neljapäeval ERR-ile.
“Põhiseaduslike institutsioonide ja neid teenindavate asutuste – presidendi kantselei, riigikogu kantselei, riigikohtu, õiguskantsleri kantselei ja riigikontrolöri – ühiseks jooneks on see, et need ametkonnad ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused, mille eesmärgiks on tagada põhiseadusliku institutsiooni töö põhiseaduses ja teistes seadustes ette nähtud viisil ja ulatuses,” selgitas nende erinevat positsiooni teiste riigiasutustega võrreldes õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
“Seepärast on paljudes riikides tagatud põhiseaduslikele institutsioonidele eelarveautonoomia – nende eelarvetaotlused ei läbi valitsuse poliitilist sõela, vaid jõuavad riigieelarve eelnõu koosseisus muutmata kujul parlamenti,” ütles Koppel.
Enam-vähem nii arvavad ka Riigikohtu, Riigikontrolli ja Riigikogu kantselei esindajad – et nemad peaksid kärbetest rohkem eemale jääma.
Olukorra teeb naljakaks see, et need institutsioonid ei märganud sellist olukorda aastate jooksul, vaid protest kerkis esile nüüd, kus Kaja Kallase valitsus on suutnud kahe aastaga majanduse laostada, miljardilise eelarveaugu tekitada ja seega ka riigiasutused näljapajukile panna.
Uued Uudised, ERR