Kui Eesti rohepöördevalitsus lubas (taastuv)juhuenergiaga odavat elektrit, siis reaalsus peksab tarbijat päris julmalt: Elektrilevi muudab võrguteenuse hinnakirja ja alates 1. augustist 2025 tõuseb võrgutasu ligikaudu 2,6%.
Tõus olevat vajalik, et katta põhivõrguettevõtte Eleringi ülekandeteenuse sisseostuhindade kasvu ja võrguteenuse edastusmahu langusest tekkinud vahe võrguteenuse tuludes.
Muidugi töötab PR ja nii saab lugeja teada, et seda kõike tehakse ainult meie endi heaks: „Elektrilevi on elutähtsat teenust osutav ettevõte, kelle tööst sõltub iga Eesti elaniku heaolu, mistõttu on oluline, et ettevõtte tegevus oleks jätkusuutlik ehk nii kulud kui investeeringud peaksid olema kaetud võrgutasust,“ rõhutas Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.
Samas vahendab ERR: “Veebruaris avatud Balti sagedusreservide turg on pakkunud halbu hinnaüllatusi, sest tunnihinnad on kõikunud mõnekümnest sendist mitme tuhande euroni megavatt-tunnist. Elektritootjad ja asjatundjad hindavad, et Eleringi kulu paisub prognoosituga võrreldes mitmekordseks. Võrreldes Soome samalaadse turuga on hinnavahe mitmekümnekordne.
Kolme Balti süsteemioperaatori prognoos ütles, et kolme riigi peale kulub sel aastal süsteemioperaatoritel reservide soetamiseks paarsada miljonit eurot.
Ometi näitasid esimesed nädalad ja nüüd juba kolm kuud, et suure tõenäosusega pole selle prognoosiga midagi peale hakata. Mitmel põhjusel, mida mõne asjatundja sõnul oleks võinud ette näha, on sagedusreservide hind pööraselt kõikunud. Tunnihind võis olla mõnel päeval tunde mõnikümmend senti ning mõni päev hiljem üle 2000 euro megavatt-tunnist. Mitmel korral on jõutud ka 4000-eurose ehk maksimaalse tunnihinnani.
Turuosaliste jaoks ei ole sagedusreservide turul hinna tohutu kõikumine ilmtingimata halb asi, sest sellega saab rohkem teenida, kui eeldati – sagedusreservide turu avanemine on avanud Eesti Energia juhitavatele võimsustele uued potentsiaalsed tuluallikad –, kuid tarbijate ja näiteks ka taastuvenergiatootjate jaoks tähendab see pikas perspektiivis täiendavat kulu ja seega ka ühiskonnale suuremat koormust.”
Mitte miski elektriturul ei sisenda optimismi, elektri kujunemine luksuskaubaks kiireneb ja varsti peab mingi krahh tulema, sest pikalt ei pea vastu ei tavatarbija ega ettevõtlus. Kõige küünilisem kogu loo juures on see, et kõige lihtsam viis elektrikulude vähendamiseks – vähem tarbida – ei tööta juba ammu enam, tarbimine võib paljudel olla kuluridades üks väiksemaid.
Uued Uudised