Väga paljud vanemad inimesed ütlevad, et kogu kliimavõitlus sarnaneb Nõukogude aja mitšurinlike kampaaniatega, kus arvati, et inimene on looduse kuningas ja võib seda ümber kujundada kuidas tahes.
Eestis rohepöörde korras tehtav soode kuivendamine tundub küll justkui looduse taastamisena, kuid ERR-i uudisest selgub, et ümber hakatakse kujundama saja viiekümne aasta vanuseid maastikumuudatusi, mis on ilmselt juba ökoloogiliselt paika läinud – seega minnakse uuele ümberkujundusele.
ERR kirjutab: “Kliimaministeerium plaanib Euroopa Liidu toetuse abil mitmel looduskaitsealal olevate soode kuivenduskraavid sulgeda, et soodele omast keskkonda kaitsta. Taoline plaan on tekitanud küsimusi ja vastuseisu kohalikes omavalitsustes ning elanikes.
Nii nagu Pärnumaal nii ka Põlvamaal kavatseb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ministeeriumi plaani kohaselt sulgeda Meenikunno looduskaitsealal umbes 35 kilomeetrit kuivenduskraave, mis mõjutavad oluliselt soo kooslust ja elustikku ning seal ümbruses elavaid inimesi.
“Peamine fookus on loomulikult elurikkuse seisundi parandamine, senine inimmõju on olnud selline, et liikidel ja elupaikadel ei lähe hästi ja tavapärasest kaitsmisest enam ei piisa ja on (vaja) võtta samme selleks, et juba kahjustada saanud looduse seisundit parandada. Selleks me ka neid taastamise töid planeerime,” rääkis kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Kuid Räpina vallavolikogu lükkas RMK plaani tagasi, sest oldi seisukohal, et ilma keskkonnamõju uuringuteta Meenikunno looduskaitsealal olevad ja sealse raba veetaset reguleerivad üle saja aasta vanused kuivenduskraave sulgeda ei tohiks.
“Üheks meie vallavolikogu ja vallavalitsuse argumendiks oli ka see, et need kraavid ja vee liikumine on olemas juba kaartidel aastast 1894. On need siis inimtekkelised või on need olnud looduslikud kraavid, aga need on seal olnud 140–150 aastat ja see tähendab, et me läheme muutma kooslusi, mis on 150 aasta jooksul välja kujunenud,” lausus Räpina vallavanem Enel Liin.”
Kui ümberkujundused on toimunud üle saja aasta tagasi, siis on kummaline väita nii, nagu teeb Mart Kiis, et liikidel ja elupaikadel ei lähe hästi – vaevalt, et kliimaministeeriumil on võrdlusi saja aasta taguse ajaga. Aeg peaks läbi paljude võimude ja tööstusliku arengu olema mistahes muutused juba kinnistanud.
Edasi aga läheb põnevaks – riik ei kavatsegi kedagi kuulda võtta, nagu see Eestis juba kombeks on saanud, ta ainult “arvestab”. Edasi aga ütleb ametnik otsesõnu, et meil on Brüsseli määrus ees, see arutamisele ei kuulu ja selle järgi pöörame kasvõi jõed teise suunda.
Ministeeriumi kinnitusel arvestatakse kohaliku omavalitsuse seisukohti, ent projektiga liigutakse edasi. “2024. aastal Euroopa Liidus tervikuna lepiti kokku looduse taastamise eesmärkides, võeti vastu looduse taastamise määrus ja sellest tulenevalt me ka looduse taastamisega jätkame,” ütles Kiis.
Kas pole Nõukogude Liidu moodi? Praegused muudatused tähendavad taas väljakujunenud tasakaalu muutmist ja hiiglaslikud tuulepargid tapavad Eesti looduse nagunii – kindel on see, et hiigelventilaatorid ja nende tuled hakkavad igas rabas häirivat reostust tekitama.
Uued Uudised