Mõne meie reformierakondlase palav armastus Rootsi mudeli vastu võitluses koroonaviirusega võib ju opositsiooni poliitiliseks võitluseks hästi sobida, kuid rootslased ise on oma riigi suhtumisest tagajalgadele aetud.
Postimees vahendab Dagens Nyheter tellitud uuringut, milles ilmneb, et rootslased on kaotamas usku riigi koroonastrateegiasse ja võimude suutlikkusse pandeemiaga võidelda.
Selgus, et rahva usk riigi suutlikkusse koroonaviiruse levikuga toime tulla on alates aprillist langenud 11 protsendi võrra 45 protsendini. Samal ajal on toetus riiklikule tervishoiuametile langenud 12 protsendi võrra.
Langenud on toetus ka Rootsi vasakpoolsele valitsusele. Kui mais oli valitsuse tegevusega koroonakriisis rahul 50 protsenti küsitletud rootslastest, siis juuniks oli toetus langenud 38 protsendini.
Rootsis on koroonaviirusega nakatumise järel surnud 5230 inimest. Miljoni inimese kohta on seega surnud 511 inimest, mis on märkimisväärselt kõrgem arv kui naaberriikides Taanis (104), Soomes (59) ja Norras (47), kus rakendati karmid piirangud, vahendas The Guardian.