Rottoravad pagevad uppuvalt alevalt, poliitikast lahkumisest on teatanud ükshaaval endised ministrid Andres Sutt, Maris Lauri ja nüüd Liina Kersna, kellest on kunagi räägitud ka kui võimalikust Reformierakonna esimehest. Keegi neist tipporavatest tulevastel Riigikogu valimistel ei kandideeri. Kuid see ei ole kaugeltki kõik.
Teisipäeval teatas Riigikogu liige, mõne aasta eest haridusministrina skandaalidesse sattunud Liina Kersna, et teeb poliitikaga pausi, sest 12 aastat on teda ära väsitanud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et ta osutab valitsuspartei vigadele ja tunneb vastutust otsuste eest. Ta märkis, et teda on kurnanud pidev süütunne. Endise haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga seotud skandaal puudutas 2021. aasta sügisel korraldatud koroonaviiruse kiirtestide riigihankeid, mille käigus rikuti menetlusreegleid. Skandaali tõttu astus Kersna 2022. aasta suvel ministriametist tagasi.
Hiljuti tuli teade, et endine mitmekordne minister ja Reformierakonna juhatuse liige Maris Lauri läheb Kadriorgu president Ülle Madise majandusnõunikuks. Lauri teatas, et ta lahkub kohe Riigikogust ega kandideeri 2027. aasta Riigikogu valimistel ning astub tagasi Reformierakonna juhatusest. End „peast analüütikuks“ nimetanud Lauri oli samuti 12 aastat poliitikas Eesti elu nässu keeramas. Maris Lauri on olnud nii rahandus-, justiits- kui ka haridus- ja teadusminister.
Septembris teatas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et ei kandideeri järgmistel Riigikogu valimistel. Seetõttu astus ta ka ministriametist tagasi ning soovib leida erialast tööd.
Augustis otsustas erakonnast välja astuda kindralmajor Meelis Kiili, jätkates tööd parlamendis fraktsioonitu saadikuna. Vahetult pärast seda tuli ilmsiks mürsuskandaal, mille tõttu astus tagasi kaitseminister Hanno Pevkur, kes on olnud ka Reformierakonna esimees.
Tema asemele võeti endine kaitseväe juht Martin Herem, kes oma võimaliku parteisse astumise on jätnud seni saladuseks. Iseloomulik, et meie kaitseminister on väljendanud oma kõhklusi lausega „olen otsustusvõimetu“, mis erilist kindlustunnet küll ei sisenda.
Lahkumismõtteid on meedias omistatud ka mitmele teisele Reformierakonna tipp-poliitikule, kes on rahulolematud partei otsustega. Näiteks on kahtlusi väljendanud endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Augustis suri Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas. Tema tütar Kaja Kallas lahkus Eesti peaministri ametist 2024. aasta keskel pärast seda kui vandus, et „lugege mu huultelt, maksud ei tõuse“ ja asus Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, kus üritab „sõjaprintsessina“ jätkuvalt raudu tules hoida, olles langenud pidevalt kriitika alla.
Ainult praegune peaminister Kristen Michal keeldub jonnakalt tagasi astumast ning süüdistab kõikides hädades teisi, aga mitte ennast. Paraku kukkus sotside tõttu läbi ka tema äsjane umbusaldamine Riigikogus.
Kogu see Reformierakonna korraldatud kaos peegeldub ka ilmekalt langevas toetustrendis, kuid veel olulisem, inimeste kindlustundes ja toimetulekus.
Tuletagem meelde, et Reformierakonna juhitud valitsus on viimastel aastatel kehtestanud hulk ulatuslikke maksumuudatusi ja kärpeid:
*Riiklikku üldist maksukoormust tõsteti algselt käibemaksu ja tulumaksu tõstmisega 22 protsendini. Sellele järgnes otsus kergitada käibemaksu määra veelgi, viies see 24 protsendile.
*Kehtestati nn julgeolekumaks, mis koosneb inimeste tulude, ettevõtete kasumi ning käibemaksu lisaprotsentidest. Lisaks kehtestati automaks.
*Samal ajal viidi ellu tulumaksureform, millega kaotati senine astmeline maksuvaba tulu süsteem ehk maksuküür.
*Valitsus on kärpinud või kaotanud peretoetuste komponente, sealhulgas suurpere toetusi ja lasterikaste perede lisasoodustusi.
Totaalselt läbi kukkunud Reformierakond tuleb saata pikaks ajaks pingile või kukutada mudaliigasse. Uuel hooajal esindagu Eestit EKRE!