Eesti e-residentsus on ühest küljest ehk innovaatiline, teisalt aga väga lihtsalt kasutatav “pahade” jaoks. Alles selgus, et Vene taustaga ärimees, kes tahtis Väimelas mineralvett ammutama hakata, oli siia sattunud e-residentsusega, ning e-residentsust mainitakse palju ära ka rahapesuteema kontekstis.
Nüüd kirjutab BNS: “Saksamaa on tõusnud Eesti e-residentsuse programmi peamiseks taotlusriigiks: Saksa kodanikud esitasid 2025. aastal ligi poole rohkem e-residentsuse taotlusi kui aasta varem ning asutasid kolmandiku võrra rohkem ettevõtteid kui aasta varem.”
Kogu uudis on täis ülistuslaulu e-residentsusele, innovatsioonile ja muudele moesõnadele, kuid sakslaste huvil võivad olla ka muud põhjused.
Üheks põhjuseks võib olla see, et Saksa majandus on augus ja ettevõtlus põgeneb sealt – sakslaste majanduslikust allakäigust ja firmade lahkumisest räägivad paljud uudised. Eestis on küll elektrihind ülikõrge, aga ega see Saksamaal parem ole. Ju siis leitakse, et vahepeal võib ka Eestis õnne proovida.
Teine põhjus võib olla selles, et sakslased lahkuvad migrante täis kodumaalt üha enam “valgetesse” riikidesse – näiteks Ungari on migrantidest väsinud sakslaste seas populaarne.
Majanduslikult pole Eestisse tulek küll tõhus – ilmselt tulevad teised eurooplased siia muudel põhjustel.
Läänesakslased on väga ajupestud, sotsialismi üle elanud idasakslased on rohkem meie moodi – kui tulevad, siis olgu need pigem viimased, uusi Florian Hartlebe pole siia vaja.
Uued Uudised