Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas reedel, et Hagia Sophia, üks maailma arhitektuuriimesid, avatakse uuesti islamiusuliste pühakojana.
Avaldus tekitas raevu naaberriigis Kreekas ning kristlikes juhtides.
Erdoğan tegi oma avalduse pärast seda, kui Türgi kõrgeim kohus tühistas reedel Bütsantsi perioodist pärit Hagia Sophia staatuse muuseumina, avades tee selle muutmisele mošeeks.
Istanbulis asuv ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv hoone, mis on suur turismimagnet, ehitati esialgu kristliku Bütsantsi impeeriumi peakirikuks, kuid Osmanid muutsid selle pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal mošeeks.
Riiginõukogu, Türgi kõrgeim kohus, tühistas ühehäälselt 1934. aasta valitsuskabineti otsuse ning ütles, et kinnistudokumentides on Hagia Sophia registreeritud mošeena, selgus AFP nähtud otsuse põhjendavast osast.
Kreeka nimetas Türgi otsust “avalikuks provokatsiooniks tsiviliseeritud maailmale”. “Erdoğani demonstreeritav rahvuslus viib ta riigi kuue sajandi tagusesse aega,” ütles oma avalduses Kreeka kultuuriminister Lina Mendoni.
Vene Õigeusu Kirik ütles, et Türgi ignoreeris oma otsusega “miljoneid kristlasi”.
Hagia Sophia on alates 1935. aastast muuseum ning avatud kõikide religioonide esindajatele. Selle muutmine muuseumiks oli oluline reform Osmani impeeriumi varemetele ehitatud ilmaliku riigi loomisel.
Reedene kohtuotsus pingestab suhteid mitte vaid Lääneriikide ning ajaloolise vaenlase Kreekaga, vaid ka Venemaaga, kellega Erdoğan on viimastel aastatel loonud äärmiselt lähedased suhted.
Ka USA on kutsunud Türgit üles hoone staatust mitte muutma.
ÜRO kultuuriorganisatsioon UNESCO hoiatas reedel Türgit Hagia Sophia mošeeks muutmise eest, kutsudes üles enne otsuste langetamist dialoogi pidama.
Enne kohtuotsuse langetamist jagas Türgi justiitsminister Abdulhamit Gül Hagia Sophia fotot oma ametlikul Twitteri kontol, mille all oli sõnum “Ilusat reedet”.
Türgi finantsminister Berat Albayrak, Erdoğani väimees, säutsus, et Hagia Sophia avatakse moslemitele palvetamiseks “pigem varem kui hiljem”, vihjates Türgi luuletaja Necip Fazıl Kısaküreki tsitaadile.
Riiginõukogu arutas 2. juulil Türgi vabaühenduse Ajaloomonumentide ja Keskkonnakaitse Ühing esitatud kaebust, milles nõuti Hagia Sophia taasavamist islamipalvusteks.
Alates aastast 2005 on mitmel korral püütud hoone staatust muuta. Aastal 2018 lükkas põhiseaduskohus ühe taotluste tagasi.
Hoolimata islamistlike rühmituste Hagia Sophia ees korraldatud meeleavaldustest, kus hõigati tihtipeale: “Murdkem ahelad ja avagem Hagia Sophia” islamipalvusteks, hoidsid võimud hoonet seni muuseumina. (AFP-BNS)