Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades on üks noor naine, kellel on üsna internatsionaalne taust, kuid kindlalt rahvuskonservatiivne maailmavaade, ja seetõttu on ta väga tugevalt kogenud, kui palju uksi suleb sellistele inimestele “salliv ühiskond”. Oleks ta ükspuha millises teises erakonnas, oleks tema taust eeliseks, praegu aga saab ta pidevalt “sallijate” hambaid tunda.
Miks sellest kirjutada? Sest kuigi vasakpoolsed ja liberaalsed poliitilised jõud väidavad, et nemad kaitsevad “rõhutuid” ja vähemusi, toimub see ainult nende maailmavaate piires – ei piisa kuulumisest “kaitstavate” kogukonda, vaid peab ka “õigesti” mõtlema.
Kui võimule sai Kaja Kallase valitsuse, siis reklaamiti seda kui naiste valitsust, nende läbilöömist poliitikas, “girlpower“-it, mis nüüd maailma muutma hakkab, ja nii edasi. Näis, et see seltskond rõõmustab iga naise üle, kes “toksiliselt maskuliinses” poliitikas läbi lööb. Aga ei!
Reformitarid ja sortsitarid tõestasid juba Jüri Ratase teise valitsuse ajal, et “naisõiguslus” maksab ainult siis, kui oled ideoloogiliselt “õige” naine. EKRE naisministri võtsid need fuuriad kohe käsile ja tümitasid täie jõuga ning polnud sõnagi “naiste edust poliitilises maailmas”. Selliste “feministide” kohta on inglise keeles hea sõna – bitš.
Sama kehtib ka migrantide kohta. Kui somaallanna Mona Walter alustas Rootsis võitlust mosleminaiste eest, kes olid tema sõnutsi Rootsi moslemikogukondades ja mošeedes veelgi õigusetumad kui kodumaal Somaalias, sai temast vasakliberaalses “sallivusriigis” paaria.
Kujutagem ette, et Eesti meedias võtaks sõna aafriklasest moslem, kes hoiataks eestlasi ja üldse siinset valget elanikkonda massimigratsiooni eest, öeldes, et kui nende mentaliteet saab Eestis valitsevaks, siis praegune ühiskond lihtsalt hävib – võib täiesti kindel olla, et siis see sisserännanu kas ei saa enam üldse sõna või siis materdatakse ta meediakülgedel halastamatult poolsurnuks, vähemalt kuni ta taas BLM-i loosungeid siin valitsevast rassismist taas karjuma hakkab.
Või kui teataks üks gei avalikult, et LGBT oma agressiivsusega teeb geikogukonnale pigem halba ja ässitab ühiskonda homoseksuaalide vastu üles, ning parem oleks, kui geid lihtsalt rahule jäetaks – ka see inimene saab kohe “sallivusliku” hävituspataljoni enda kaela.
Liberaalseid ja vasakpoolseid poliitilisi jõude ei huvita tegelikult vähemuste ja väidetavate tagakiusatute saatus üldse, nemad on vaid relvaks, mida kasutada poliitiliste oponentide vastu, ning väidetavate “inimõiguste rikkumiste” jutt aitab elus hoida võitlusi, mis normaalses ühiskonnas kütet peale saamata kiiresti vaibuksid.
Uued Uudised