Reformierakond oma võimupartneritega ning Kaja Kallas ja Kristen Michal peaministritena on Eesti ettevõtluse võimalused täielikult maha mänginud ning see kajastub ka ettevõtjate nõrgas kindlustundes.
Leedu suurettevõtete kindlustunne on viimase kümne aasta kõrgeim, kuid Eesti firmade murelik meeleolu on aastaga vaid pisut paranenud, seejuures tunnevad Eesti ettevõtted survet kasumitele ja hindadele, näitab SEB uuring.
Ebakindla majandusolukorra ning geopoliitiliste riskide kõrval valmistavad meelehärmi kasvavad tööjõukulud.
Baltimaade suurettevõtete finantsjuhtide uuringu põhjal tunneb end Eestis praeguses ärikeskkonnas kindlalt 29 protsenti vastanutest, samas kui eelmisel aastal oli neid 25 protsenti. See-eest Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest vaatab tulevikku optimistlikult 58 protsenti ehk täpselt kaks korda rohkem kui Eestis. Lätis pole vastav näitaja aastaga muutunud, püsides 40 protsendi juures.
„Viimase aastaga on Leedu suurettevõtete optimism selgelt kasvanud, kuid Eesti ja Läti tammuvad paigal. Leedu eksport sõltub vähem Põhjamaadest ning nende haare välisturgudel on suurem kui teistel Balti riikidel. Perede ostujõud on Leedus kiiremini taastunud. See on toetanud tarbija kindlustunde tõusu ja annab selgelt hoogu eratarbimise kasvule,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Jalakase sõnul kinnitab uuring, et Eestis peavad suurettevõtted tulevikuväljavaateid kehvemaks kui teistes Balti riikides. „SEB prognoosi põhjal taastub Eesti majanduskasv 2025. aastal, kui majandus võiks kasvada 2,5 protsenti, mis on võrreldav Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosiga. Samas tuleb meie kasv oluliselt madalama võrdlusbaasi pealt, kuna Leedus kasvas majandus tänavu esimese kuue kuuga 2,4 protsenti ja Lätis 0,3 protsenti, kuid Eestis oli aastaarvestuses langus 1,6 protsenti,“ lisas Jalakas.
Arusaadavalt on Eesti ja Läti ettevõtete suurim mure majanduse edasine käekäik – nii leiab vastavalt 65 ja 61 protsenti uuringus osalenutest. Eestis järgnevad surve kasumitele ja hindadele 62 protsendiga, geopoliitilised riskid 54 protsendiga ning kasvavad tööjõukulud 42 protsendiga.
Leedu suurfirmadest peab vaid 36 protsenti suurimaks mureks majanduse väljavaateid, samas kui veel mullu oli see näitaja 51 protsenti.
Kõige rohkem on ettevõtte rahalise olukorraga rahul Läti ja Leedu finantsjuhid – vastavalt 77 protsenti ja 72 protsenti peab seda väga soodsaks või soodsaks. Eesti vastav näitaja on 52 protsenti, mis on madalaim alates 2014. aastast, mil toimus esimene SEB finantsjuhtide uuring.
Oluliselt on kasvanud ka Eesti ettevõtete osakaal, kes peab oma finantsseisu keeruliseks – selliseid ettevõtteid oli 15 protsenti, aasta tagasi kõigest kuus protsenti. (BNS-UU)