Selleks oli vaja kaablite lõhkumist Soome lahe põhjas, et viimanegi otsustav põmmpea hakkaks mõtlema asjadele, millest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on aastaid rääkinud – Eesti elektrienergiaga varustamise tagamiseks, peame hoidma töös põlevkivijaamad. Ja mitte ainult, vaid elektrihinna allatoomiseks, tuleb seda kõike intensiivistada. Ja CO2 kvoodikaubandus tuleb unustada! EKRE on tagunud ikka ja pidevalt sama rauda – elektri hinna seest tuleb välja võtta CO2 komponent. Mäletate küll – kolmesendine kilovatihind on võimalik!
EKRE esimees Martin Helme kirjutas juba kaks aastat tagasi: „Me toodame lõviosa elektrist oma maavarast, mille kaevandamine on lihtne ja mille hinda mõjutavad rohkem keskkonnatasud ja riiklikud piirangud kui kaevandamise otsene kulu.”
Siin aga tehakse rohehulluses ja Euroopa Komisjoni valvsa pilgu ja piitsa all kõik vastupidi, suund on elektritootmise viimine juhitavalt soojuselektrilt juhitamatule taastuvelektrile. Alles tänavu teatas valitsus, et peatab uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused kliimaseaduse koostamise ajaks ehk 2025. aasta lõpuni.
Niinimetatud kliimaneutraalsust taga ajav valitsus leiab, et kuna pool Eesti kasvuhoonegaasidest tekib põlevkivi töötlemisel, siis on see saatanast. Eesti on seadnud eesmärgiks lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2035. aastaks, lõpetada järk-järgult põlevkivi kasutamine energiatootmises 2040. aastaks ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Mida iganes see ei tähenda.
Lisaks kinnitas Euroopa Komisjon tänavu niinimetatud õiglase ülemineku territoriaalse kava, mille alusel saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest 354 miljonit eurot põlevkivi kasutamise lõpetamiseks energiatootmises Ida-Virumaal. Kusjuures praeguses energiakriisis on just põlevkivi see allikas, mida me ise kasutada saame ja mis on sisuliselt meie energiajulgeoleku tagatis.
Aga mida on EKRE rääkinud? Seda, et selle rahaga kaasneb kohustus hävitada meie oma põlevkivienergeetika, mis tagaks meile selles järjest segasemaks muutuvas maailmas iseseisva energeetilise tugivõrgustiku nii majandusele kui elanikkonnale.
Umbes 11 000 Ida-Virumaal peamiselt põlevkivitööstuses tegutsevale töötajale ja pakutakse neile selle “meetme” kaudu võimalusi minna tööle „keskkonnasäästlikult tegutsevatesse ettevõtetesse“. Sellise käigu peale läheb neist suurem osa viiendasse kolonni!
Nüüd, kui ankrud merepõhjas kaableid purustavad, on kisa lahti: elektri hind tõuseb veelgi, Eestit kimbutab talvel elektripuudus, Estlink 2 kaabli intsident paljastab meie haavatuvuse. Valitsusliikmete ja teiste asjameeste jutud aga hoopis segaseks läinud.
Kliimaminister Yoko Alender räägib ühes intervjuus üht, teises teist ja kolmandas mõlemat segamini. Plaanib 2027. aastast toetada põlevkivielektrijaamu enam kui 30 miljoni euroga aastas.
Küsimusele „Kuidas te kavatsete korraldada ja kui suuri toetusi maksta vanade põlevkivikatelde elushoidmiseks?“ vastas Alender nii: „Riigikogule saatsime detsembris eelnõu saartalituse meetme rakendamiseks, mis aitab põlevkivijaamad turule, kui on tarvis tipuhindu alla tuua. Meetme hind on umbes 34 miljonit eurot aastas ehk 0,4 senti/kWh. Paralleelselt taotleme ka riigiabi loa Euroopa Komisjonilt, et vajadusel kasutada põlevkivijaamu strateegilise reservina.“
Palju õnne!
Samas. “Strateegia on vanade, kallite ja saastavate põlevkivikatelde kõrval säästlikuma ja tasukohasema alternatiivi loomine. Elering on ka juba välja kuulutanud hanke, et tuua turule veel 500 MW juhitavaid võimsusi – tõenäoliselt on tegemist väiksemate gaasielektrijaamadega,“ vastas ta Postimehele.
Ja siis. „Eesti energiapoliitika eesmärke pole põhjust muuta,“ seletab Alender, „saavutada saab need eesmärgid kohaliku taastuvenergiaga koos salvestusega, kohalike juhitavate võimsustega (põlevkivi, gaas, biomass, koostootmine jm) ja endiselt ka välisühendustega.“
Nagu teise plaadi oleks mängima pannud! Kuhu ta nüüd tuulikud ja päikesepargid unustas?! Aga ei. Peatselt jõuab ta ikka juurte juurde: „Mida vähem tunde peame fossiilkütuseid elektri tootmiseks tarbima, seda soodsam, kuid reservis ja tipukoormuste ajal me neid vajame. (—) Tipukoormuse ajal aitab hinda ajutiselt alla tuua ka reservist põlevkivijaamade turule toomine, ka sellesisuline eelnõu on riigikogusse saadetud. Siiski jääb see kalliks ja saastavaks alternatiiviks.“
Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja endine Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles aga ERRile, et valitsus võiks kaaluda maksutuge Eesti Energiale ja viitega erakorralisele olukorrale välisühendustega ja varustuskindlusele küsida Euroopa Komisjonilt tasuta kvoote Eestis mingis mahus põlevkivist elektri tootmise jätkamiseks.
Sutter: „Viitega sellele erakorralise olukorrale ja varustuskindlusele võiks küsida Euroopa Komisjonilt tasuta kvoote Eestis mingis mahus elektri tootmiseks. Kasvõi seesama 650 megavatti, mis meil on katkenud välisühendused, et selles mahus põlevkivielektri tootmiseks vähemalt talvisel perioodil saaks tasuta kvooti. See kindlasti aitaks meil siin kohapeal elektritootmist suurendada ja me saaksime talvisele perioodile minna kindlamalt vastu.“
Ja kõik need muud jutud.
Aga jama alles ähvardab tulevat, kui veebruaris – keset külma ja pimedat – ootab ees desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist.