Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik, endine maaeluminister Arvo Aller rääkis tänases Kuku raadiosaates “Sihik” uue parlamendihooaja alguse puhul oma tegevusest riigikogu aseesimehena, millisesse ametisse ta kevadel valiti.
Riigikogu senine juhatus opositsiooni huve nii väga ei kaitsnud, ütles Aller, lubades selles osas suhtumist muuta.
Riigikogu esimehena jätkab Lauri Hussar (Eesti 200), üks aseesimeestest on Toomas Kivimägi (Reformierakond). Enne Allerit oli teine aseesimees Keskerakonnast Isamaasse üle hüpanud Jüri Ratas, kes nüüd on Euroopa Parlamendis.
Järgnevalt kokkuvõte räägitust. Arvo Allerit usutlesid ajakirjanikud Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.
Värske asespiikrina näeb Arvo Aller mitmeid võimalusi, kuidas riigikogu igapäevast tööd paremini korraldada. Opositsiooni esindajana riigikogu juhatuses loodab ta, et ka opositsiooni eelnõud võiksid olla kajastatud eespool.
Tavapäraselt on valitsuse seadused paigutatud teisipäeva ja kolmapäevasse päevakorda. Opositsiooni vaatest lähtudest võiks olla ka meie esitatud eelnõud eespool, st samuti päevakorras teisipäeval ja kolmapäeval, mitte ainult nö töönädala lõpus neljapäeval, kus võib tekkida olukord, et saalis ongi ainult eelnõu enda esitajad, mistõttu mingit diskussiooni ei teki.
Asespiikri töös on üks asi päevakorra koostamine ja teine istungi juhatamine.
Saali üldise meeleolu hoidmist pidas Aller senimaani heaks. Tema hinnangul tuleks päevakorra koostamisel edaspidi arvestada kõigi riigikogu liikmete ja fraktsioonidega. Eelmine riigikogu aseesimees opositsiooni soovidega ehk nii palju ei arvestanud.
Obstruktsioonist rääkides rõhutas Arvo Aller, et see on opositsiooni üks tööriist, mida on võimalik oma eesmärkide saavutamiseks kasutada:
“Ärme unusta, et obstruktsioon oli põhjus, mitte tagajärg. Tuleb vaadata ka tagasi, mis oli obstruktsiooni kasutamise põhjuseks – see oli Kaja Kallase valitsusel ilma valijatelt mandaati saades maksutõusude kehtestamine.
Näiteks automaks, mis lisandus täiesti uuena. Maksutõusud olidki need, mis põhjustasid obstruktsiooni. Obstruktsioon on sellisel puhul opositsioonil ainus võimalus seista enda valijate eest. Ütleme Ikka ausalt välja, et obstruktsioon oli tagajärg ja selle põhjustasid valitsuse kehtestatud maksutõusud.”
Küsimusele, milliste võtetega tagab Aller riigikogu saalis korra ja töökultuuri, märkis ta, et kindlasti kujuneb igal riigikogu juhatajal välja oma käekiri nii istungi juhatamisel, aga ka päevakorra paikapanekul.
“Homme istume juhatusega koos ning paneme kokku need postulaadid, kuidas me teatud olukordades käitume või mil moel erinevaid kolleege saalis korrale kutsume. On erinevaid viise, kuidas istungil osalejaid ja saalis viibijaid omavahel panna kuulama seda, mida räägitakse puldis ja kuidas korda saalis säilitada.”
Killustunud opositsiooni kohta leidis Aller, et aknaalused on ise oma valiku teinud. Kui nad aga valivad tema oma huve esindama, siis selleks on valmisolek kõigiti olemas.
“Rääkida saan ma siiski vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eest ja nimel. Saime igatahes erakonnas õhu puhtamaks ja tegelikutl tuli välja nende pale, millist asja nad erakonna sees ajasid.”
Saates tuli juttu ka riigieelarvest ja ees ootavatest maksutõusudest. Arvo Aller kinnitas, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond maksutõuse ei aktsepteeri ning väljendas seisukohta, et küsimus ei ole eelarve tuludes, vaid kuludes. Üle tuleb vaadata eelarve kulud ja sellest lähtuvalt viia eelarve proportsiooni. Eelarve peab olema kulupõhine ja kulud tuleb välja kirjutada nii, et oleks näha, millele raha läheb.
Samuti tuleb see teha kõigile arusaadavaks. Nii riigikogu liikmele kui rahvale. Viimati oli riigi eelarve 600 leheküljeline dokument. “Ilmselt ei suuda enam isegi rahandusminister iga eelarve rea kohta selgitust anda,” nentis Aller.
Viimasel ajal taas päevakorda tõusnud kuluhüvitiste kaotamise teemat kommenteeris Aller, et rahvaesindajad peavad eeskuju näitama ning meenutas, et EKRE on teinud korduvalt eelnõusid jätta ära kuluhüvitised. Viimati esitati vastav eelnõu kevadel.
Nii nagu eelmistelgi kordadel, ei leidnud see toetust ka nüüd. Ta tõi näiteks, et kui muid riigikogu liikme kulutusi ei saa riigikogu sama koosseis muuta, siis kuluhüvitiste vähendamist või kaotamist saab riigikogu ise vastu võtta ning oleks võimalik näidata eeskuju, et me hoiame ka ise kokku.
Arvo Aller on elupõline Ida-Virumaa elanik, mistõttu uuriti temalt ka sealse regionaalpoliitika kohta.
Kõige suuremate ja tõsisemate probleemidena tõi ta välja inimeste lahkumise maakonnast ning töökohtade kaotamise. Olgu selleks siis keemia- või põlevkivitööstuses. Samuti valmistab muret kaevanduste sulgemine ja kaevandamise mahtude vähendamine. Sellised otsused jätavad inimesed töö ja sissetulekuta. Need aga omakorda toovad kaasa nii sotsiaalsed kui kodused probleemid. Tööd minnakse otsima teistesse linnadesse või maakondadesse.
“Õiglase üleminekufondi rahastuse toel tehtavad tegevused, kas nad on õiged või mitte, sellele annab aeg arutust”, märkis ta ning lisas: “Samas on selle meetmega võimalik midagi uut teha seal piirkonnas.”
Saatejuhid palusid anda Alleril oma isiklik hinnang, kas Eestis peaksid saama kohalikel omavalitsuste valimisel valida vaid kodanikud. Alleri kindel vastus oli, et nii peaks see tingimata olema. Sellisel juhul jääks küll Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel valijate osakaal märkimisväärselt väiksemaks, aga motiveeriks inimesi võtma endale Eesti kodakondsus.
“See peab olema Eesti riigi prioriteet, et tema otsustab, kes valib riigile parlamendi, kes valib kohalikud omavalitsused. Meie riik peab olema nii julge, et ütelda: meie riigis saavad valida vaid meie kodanikud,” kinnitas Aller.
Aller avaldas kahetsust, et eesti keelsele haridusele üleminekul on pingutama hakatud alles viimasel ajal: “See oleks pidanud juhtuma juba kolmkümmend aastat tagasi. Eestlased, kes on Ida-Virumaale jäänud, on üleminekut juba ammu oodanud.”
Kohalikuna teab Aller ka ise täpselt, mis tunne on õppida venekeelses keskkonnas. Keeruline on ka teisipidi – tulles venekeelsest keskkonnast eestikeelsesse. “Paljud probleemid oleksid jäänud olemata, kui see oleks tehtud kohe, kolmkümmend aastat tagasi,” võttis ta teema kokku.
Endise maaeluministrina peatus Aller ka põllumajandusel märkides, et põllumehed on selle suve saagikusega rahul. Küll aga on peamiseks mureks põllumeeste kaotused sissetulekutes. “Ühtse pindalatoetuse ja toetuste maht on sel perioodil vähenemas. Pigem püüavad tootjad muuta end efektiivsemaks, et läbi selle saada sissetuleku kaotus tagasi,” rääkis Aller.
Saate lõpus uurisid saatejuhid kaitsekulude tõstmise kohta. Aller leidis, et kui kaitsekulusid suurendada, siis tuleb täpselt teada, mis selle raha eest tehakse. Ta pidas ohtlikuks, et praegu tahetakse kaitsekulude tõstmise nime all panna inimestele peale veelgi suurem maksukoormus, millega lapitakse tegelikult hoopiski eelarve auke. Kui kulutataks päriselt suurem raha kaitsele, küllap siis ka inimesed nõus oleksid. Kuni aga pole teada, kuhu raha läheb, ei suudeta seda mõtet vastu võtta ja niisugusel kujul seda toetada ei ole võimalik.
Head meelt valmistas Allerile, et praegu riigikaitses tehtud hangete ja otsuste rahastamine tuli siis, kui EKRE oli valitsuses: “Seda raha kasutatakse praegu kaitsekulude nime all. EKRE tehtud otsused kaitsekulude suurendamiseks on käiku läinud ja seda raha kasutatakse sihipäraselt, aga uusi asju ei ole peale tulnud.”
Ukraina toetamist puudutaval tõi Aller välja, et oleme Ukrainat toetanud juba pea kolm aastat ning peaksime toetusi sihitama konkreetesete asjade peale. Selgeks tuleks ka teha, milline on Eesti võimekus toetada Ukrainat. “Peame rahvale selgeks tegema, mille jaoks see raha läheb. Me ei saa Eesti rahvast vaeseks teha ja neilt raha ära võtta, et toetada Ukrainat. Kahjuks on meil ka mitmeid halbu ja negatiivseid näiteid Ukraina toetamisel. Kui selgitame välja, missugused on meie võimalused Ukraina edaspidisel toetamisel, siis saab Ukrainat toetada nii sõjaliselt kui rahaliselt,” selgitas Aller.