Kolmapäeval surus võimuliit solvangute saatel läbi Eesti jaoks ülimalt halva riigieelarve, mille puhul võttis kriitiliselt sõna EKRE saadik Siim Pohlak.
Siim Pohlak: “Ma alustuseks protesteerin Reformierakonna esindaja sellise fašistliku loogika vastu, et opositsioonis inimesed, kes on kriitilised või murelikud valitsuse tegevuse suhtes, on justkui kohe Venemaa või Putini käsilased. Selle loogikaga järgnevad varsti arreteerimised, nii et ma soovitan sügavalt ja tungivalt Reformierakonna esindajatel sellisest loogikast hoiduda.
Aga räägime asjadest ka nüüd. See on väga halb eelarve, ei hakka valetama. Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poolt Riigikogusse toodud eelarve on halb ja hetkel tundub ja kuulates ka neid kõnesid, siis valitsuskoalitsiooni saadikud ei lase ennast reaalsest majandusolukorrast, faktidest ja ettevõtjate ettepanekutest ega isegi mitte riigikontrolöri kriitikast häirida ning võtavad selle halva ja läbipaistmatu eelarve siiski täna vastu.
Mida see kaasa toob? Keskmisele Eesti inimesele või keskmist palka teenivale Eesti inimestele toob see kaasa selle, et järgmisel aastal peab jõustuvate maksutõusudega kaasnevate kulude katmiseks tegema iga kuu sisuliselt riigi heaks viis päeva tööd ehk viis päeva rohkem kulub, viie päeva töö jagu palgaraha kulub selleks, et katta ära maksutõusudega kaasnevad kulud. Iga kuu tuleb teha viis päeva rohkem nii-öelda tasuta tööd. Ehk siis raha jääb veel vähemaks. Terve nädala teenid raha, et saaksid seejärel Reformierakonna tekitatud eelarveaugu lappimisse oma panuse anda. No päris nukker perspektiiv.
Juba praegu läheb märkimisväärne osa madalapalgaliste sissetulekust aktsiiside ja maksudega seotud kulude katteks ning inimeste arv, kes valitsuse halbade otsuste tagajärjel enam omadega välja ei tule, üha kasvab ja kasvab. Kahjuks saavad maksuralliga pihta kõik, mitte ainult need, kes Eesti lühimat anekdooti “Maksud ei tõuse” uskusid ja Reformierakonna poolt hääletasid. Terve riik kannatab valitsuse lühinägeliku majanduspoliitika käes, mida see eelarve põlistab.
Ja samal ajal oleme täna õhtul valitsuskoalitsiooni esindajatelt kahel korral kuulnud, et Eestis ei ole kunagi nii hästi elatud kui praegu. See võib olla tõsi väikese osa inimeste kohta, aga kindlasti ei käi see praegu enamuse kohta. Näiteks, mida rohkem sõdu, seda paremini elavad sõjatööstuse inimesed, mida sügavam majanduskriis, seda paremini elavad kiirlaenufirmad, ja nii edasi, ja nii edasi. Aga kindlasti mitte ei ela täna Eesti rahva enamus paremini kui kunagi varem.
Kuidas me sellisesse olukorda oleme sattunud? Sest valitsusel on valed eesmärgid? Tänase koalitsiooni eesmärgiks ei ole eestlaste toimetulek ega ettevõtete ellujäämine, ammugi mitte majanduskasv. Ja kui sul ikka eesmärgid, siht on juba vale, ega siis õigesse kohta kuidagi välja ei jõua ka. Reformierakonna suur eesmärk on lappida oma tehtud eelarveauku ja väiksemad alaeesmärgid selle juures ehitada edasi Eestile üle jõu käivat Rail Balticut, teha majandust lõhkuvat kliimapööret ning kahjuks võtta Eestisse ka riigi tervise‑ ja haridussüsteemile üle jõu käivas koguses sisserändajaid. Lisaks saadetakse välismaale sadu miljoneid eurosid ja kui sellised eesmärgid on, siis ega ei ole midagi imestada, et me oleme majandusega täna sellises pimedas paigas, kus oleme.
Samas Eesti inimeste probleemidega tegelemiseks valitsusel tahet ja soovi ei jätku. Selgelt on näha, et täna ei ole riik mitte inimeste jaoks, vaid valitsuse tasandil on kahjuks maad võtmas selline orjapidajate mõtteviis, et inimesed on riigi jaoks eelkõige lihtsalt maksukogumise baas, kes peaksid vähem virisema ja laskma Reformierakonnal segamatult valitseda. Kui ebamugavaid küsimusi hakkad küsima, muresid kommunikeerima, siis tembeldatakse sind kohe Putini käsilaseks, mis tähendab, et sisulist debatti tegelikult ei toimu.
Mida siis teisiti teha? Esiteks tuleks vaadata suurt pilti, et kuidas me Eestis üheskoos keerulised ajad võimalikult väikeste kadudega üle elame nii, et meie ettevõtted jäävad ellu, et inimeste töökohad säilivad. Peretoetuste asemel tuleb kärpida valitsemiskulusid ja bürokraatiat, juurida välja korruptsiooni. EKRE-ga oleme korduvalt vastavasisulisi ettepanekuid teinud, kahjuks valitsus neid kuulda ei soovi.
Vastupidi, valitsusparteide eesmärgil irduvad aina enam reaalsusest. Rail Balticu trassiga minnakse edasi, maksku mis maksab, kuigi pole isegi teada, kui palju raha ja kust kohast see raha tuleb. Kui palju on raha ja kust kohast see raha tuleb, seda ei ole teada, aga ikkagi läheme edasi Rail Balticuga. Uued kliimaeesmärgid 2040. aastaks – valitsus ei näe probleemi. Kuigi mitte kliima ei soojene, vaid tänase valitsuse tagajärjel hoopis majandus külmub. Ennast eksimatuks pidav valitsuskoalitsioon sõidab teerulliga Eesti inimestest ja ettevõtjatest üle. Ja kuna kedagi ei kuulata, siis ilmselgelt on ka see eelarve saanud erakordselt vilets.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta selle eelarve poolt hääletamist ja kutsun üles saalis, kellel mõistus ja südametunnistus on alles, siis hääletab selle eelarve vastu.”