Pärnu linnavalitsus maksis uurimise all olnud linnaametnikule suure koondamishüvitise. Linnavolikogu revisjonikomisoni Siimo Lopsik (EKRE) esimees sellist tegevust õigeks ei pea.
Septembri alguses tuli avalikuks, et Pärnu linnavalitsuse ametnikku kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises, tema suhtes alustati kriminaalmenetlust ja kaitsepolitsei otsis ametniku tööruumid läbi.
ERR-ile teadaolevalt oli tegemist nüüdseks endise linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse juhi Andrus Haugasega. Maakonnaleht Pärnu Postimees kirjutab, et vaid paar kuud hiljem, 12. detsembril, lõpetati Haugase töösuhe koondamisega ja ta sai linnalt ligi 11 000 eurot hüvitist.
“Selline olukord saab tekkida seetõttu, et avaliku teenistuse seadus ei võimalda ametnikku, keda ei ole süüdi mõistetud, töölt vabastada,” ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ajalehele.
Kosenkraniuse sõnul pole koondamine ja ametniku suhtes alustatud kriminaalmenetlus omavahel seotud.
“Me koondasime Andrus Haugase selle tõttu, et ta ei olnud nõus ametijuhendi muudatustega. Kuna selle ametniku puhul me peame ikkagi töö ära tegema, siis linnavalitsus hakkas vaatama ametijuhendit ümber, et sinna leida ametnik selleks ajaks, kui inimene oleks olnud ametist kõrvaldatud. Kuna ametnik ei olnud nõus nende muudatustega, mis ametijuhendisse tehti, siis tuli ta koondada ja vastavalt avaliku teenistuse seadusele tuleb maksta talle etteteatamise tasu ja ühe kuu palk ametikoha koondamise olukorras,” rääkis Kosenkranius.
Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Siimo Lopsik sellist praktikat taunib, sest on küsitav, kas ametijuhendi muutmiseks oli praktiline vajadus.
“Linnavalitsuses kahjuks on välja kujunenud selline käitumispraktika, et kui näiteks ametnikust või töötajast püütakse vabaneda, siis seda tehakse talle võimalikult suurt hüvitist makstes. Põhimõtteliselt talle makstakse töötasu ja kompensatsiooni selle eest, kui ta ise on eeluurimise all. Me ei ole linnavalitsuselt selgeid vastuseid saanud, miks sellist praktikat rakendatakse,” lausus Lopsik.
Lopsik ütles, et arutab revisjonikomisjonis võimalikke edasisi samme. Ilmselt tuleb ette võtta suurem järelevalve ja praeguses olukorras ka revisjoni tõhusam töö. Ma saan seda väita sellepärast, et revisjon on aasta tagasi alustanud (järelevalve) eelmise sarnase juhtumi puhul, linnasekretäri koondamise kaasuses,” lausus Lopsik.
Prokuratuur ei soovinud käimasolevat kriminaalmenetlust rahvusringhäälingule kommenteerida.
Siimo Lopsik kommentaar Uutele Uudistele:
Pärnu revisjoni uudis, kus süsteemselt rikutakse ringkäenduse kaudu avaliku teenistus seadust sh §34 lg 2 ja luuakse näiline olukord, mis ei vasta tegelikele asjaoludele.
Pärnu reformierakondlikus linnavalitsuses on levimas ringkäenduslik juhtimissüsteem, kus vahetatakse ametnikke välja või makstakse neile kopsakaid kompensatsioone vastavalt liberaalsele toiduahelale või huvitatud isikute ringi vaikimiskohustuste võtmisele (30. aug. arreteeritud linnaametnik ja hiljem koondatud linnaametnik on perekondlikult seotud linna sisuliselt juhtiva Reformierakonna abilinnapeaga.
Kahetsusväärselt on Pärnu linnavalitsuses välja kujunemas kelmuse tunnustega käitumismuster, millega premeeritakse ametnikega teenistussuhete lõpetamisi ja luuakse koondamishüvitistega Töötukassa arvel ametnikule pehme maandumine?
Nii nagu lõpetati ametijuhendi muutmisega koondamisega teenistussuhe linnasekretäriga, nii lõpetati teenistussuhe toimingupiirangu kahtlustuse saanud linna kultuurijuhi Andrus Haugasega. Nii linnasekretäri kui kultuurijuhi puhul lõpetati mõlema teenistussuhe ametijuhendi muutmisega selliselt, et ametnikul oli kasulikum ametijuhendi muutmisega mitte nõustumise korral saada koondamisega kaasnevad hüvitised tööandjalt ja Töötukassalt, kui enese täiendamisega tõsta enda haridustaset muudetud ametijuhendi nõuetele vastavaks.
Pärnu revisjonikomisjon võttis antud juhtumiga võrreldes sarnase otsuse 2024. aasta lõpus. See oli üldse esimene revisjonikomisjoni otsus taasiseseisvunud Eesti ajal Pärnu linnas, kuna varemalt polnud revisjon reaalsete uurimistulemusteni jõudnud.“