Pühapäeval esitles Kirjanike majas oma uut raamatut Jüri Toomepuu. Suhteliselt väikesearvulisele publikule vaatamata oli keskustelu otsene, aus ja vahetu.
Teemamärge: Andres Raid
03
okt.
okt.
Uuele terminile „tõejärgne“ sai osaks levik, mida oli raske ilmselt ette arvata – vähemalt selle kiirus ja ulatus. Tõde pole enam tõesti oluline – nagu meie krimipraktikaski on levinud, et õige on see, kes enne kaebama jõuab, nii ka uudistes ja juhtkirjades – tähtis on esimesena välja käia.
09
mai
mai
Postimehes ilmunud Ossinovski viimase artikli “Valimiste eesmärk on murda Keskerakonna ainuvõim Tallinnas” pealkiri on üldiselt kõigega harjunud ja üldiselt süvenemist tüütuks pidavale lugejale vaid üks paljudest.
28
dets.
dets.
Andis oodata! Aga lõpuks ometi avanes ekspresidendi inimlikum külg.
01
dets.
dets.
Lõpp isetegevusele! Enam ei pea oma ajunatukest piinama normaalses peas aeg-ajalt tekkivate mõtetega selle kohta, kes sa niisugune oled ja mis su missioon siin maailmas üldse on.
Demokraatlikud institutsioonid, mis põhinevad etnilisel natsionalismil, jõuavad paratamatult ükskord selleni, et hakkavad rahvusvähemusi hävitama. Kõlab ähvardavalt?! Just nii arvab aga tuntud ameerika sotsioloog Michael Mann. Kas tõesti võiks asi minna niikaugele ka siin Eestis?
13
nov.
nov.
Meil osatakse oma ajalugu ja inimesi, ka juba ammu kadunukesi, hinnata. Väidetavalt neid mäletatakse ja nad on meie rahvuslik aare. Kas ikka on ja mille alusel langetatakse valikuid?
04
nov.
nov.
Äsja sai üks Eesti Vabariigi kodanik EV Õiguskantslerilt kirja, milles muuhulgas leiame ka tegevusjuhise iseseisvaks ja õigeks käitumiseks.
24
okt.
okt.
Väär autoriteetide süsteem oli üks põhjustest, miks töörahva liitriik lagunes. Kummardati nende ees, kelle ees polnud ei põhjust ega vajadust pead vastu põrandat taguda. Väärikad hoiti eemal, neil oli vääraka märk külge pandud ja iga protest nende poolt vääris kohe kas üldrahvaliku organiseeritud hukkamõistu või naerdi ütleja avalikult välja. Selles mõttes pole midagi muutunud, olgu […]
16
okt.
okt.
Kahju on, et presidendi poolt öeldusse ei süveneta. Võib ju öelda, et seda polegi mõtet teha, sest need kõned on koostatud kellegi teise poolt ja meelega kokku pandud parimate päevahoroskoopide vaimus, kus igaüks leiab endale midagi meelepärast ja tuttavat. See, et presidentide kõnedesse ei süvene aga selle teksti ettekandjad, on pisut häirivam. Millest sellised etteheited?