Ilmselt on paljud märganud, kuidas Eestis käib hoogne poliitturism e-riigi tutvustamise sildi all, kuid midagi pole kuulda kogemuste edasiandmise tulemustest.
Teemamärge: Eesti
11
nov.
nov.
Paljud mõistlikud poliitikud hoiatavad, et ÜRO migratsioonileppe läbisurumiseks hakatakse praegu põhirõhku panema jutule, nagu oleks see vabatahtlik ega seaks riikidele mingeid kohustusi.
01
nov.
nov.
EKRE riigikaitse reformikavast on vastukaja leidnud selle orienteeritus nii oma kaitsevõimele kui ka liitlassuhetele teiste NATO riikidega, ennekõike USA-ga.
30
okt.
okt.
Poliitikul on väga lihtne ämbrisse astuda ja järjekordse kolina tekitas Riigikogu saadik Olga Ivanova.
20
okt.
okt.
Eesti vajab võimu juurde uusi inimesi, sest senised võimulolijad on tõestanud – nende arvates pole peremeheks mitte Eesti rahvas, vaid Brüsseli isandad.
Eesti
Ungarit rünnanud Eesti eurosaadikud unustasid, kuidas hõimurahva sõdurid meid Zapadi ajal kaitsesid
26
sept.
sept.
Osale Eesti ühiskonnast on Ungari sõber, teisele aga vaenlane – see viimane seltskond unustab selle, kuidas madjarid on meid selgelttuntavalt toetanud.
25
sept.
sept.
Eesti tipp-poliitikud ja peavoolumeedia on Donald Trumpi valimisest saati näidanud ennast tema vastasleeris olevana – nüüd ähvardavad tagajärjed USA sõprade seast välja arvamisega.
20
sept.
sept.
Tundub, et noorema põlvkonna eestlased ei anna endale enam aru, et nad on enda jaoks taastanud pärisorja mõtlemise.
27
aug.
aug.
Eesti demograafilise olukorra halvenedes peab tõdema, et paljud võõrsile lahkunud jäävadki kodumaale kadunuks.
24
aug.
aug.
Jätk kvoodipagulaste saagale näitab, kui mõttetu on kogu see Euroopa Liidu migrandipoliitika, alates nende Euroopasse lubamisest ja lõpetades solgutamisega eri riikide vahel.
10
aug.
aug.
27 aastat pärast taasiseseisvumist räägitakse Eestis endiselt orjameelsusest ja küsitakse tõsimeeli, et kas me ikka oleme vabad.
Eesti
Mis ühist on ekspresidentidel Janukovitšil ja Ilvesel ning kuidas täiendab seda president Kaljulaid?
05
aug.
aug.
Kuigi Ukraina diktaatorlike kalduvustega president Janukovitš kukutati ja “ärmatamisega” rahvale ebameeldivaks saanud Ilvese võimuaeg sai lihtsalt otsa, ühendab neid kahte meest see, et mõlemad räägivad endiselt kodumaa nimel edasi.
22
juuli
juuli
Panin hiljuti teles tähele kaht momenti, mida peaksid eesti noored ka silmas pidama ja läbi mõtlema.
06
juuli
juuli
Vahel tundub, et diplomaatia reeglid on täiesti reaalsest mõtlemisest väljunud ja saadikud räägivad sõnu, millesse nad ka ise karvavõrdki ei usu.
25
juuni
juuni
Iga uudist saab tõlgendada erinevalt ja erandiks pole ka viimane sõnum Eesti sõjalisest koostööst ühes kaitsealgatuses.
08
juuni
juuni
Eestinen.fi vahendab uudist, mis peaks ka Eesti üldsuse mõtlema ja küsimusi esitama panema, sest asjasse on segatud ka meie riik.
25
apr.
apr.
Minister Ossinovski ja võimukoalitsiooni läbikukkunud alkoholipoliitika, mille õilsa eesmärgi nullis ära selle sidumine riigieelarveaukude täitmiseks mõeldud aktsiiside kergitamisega, mõjutab nüüd Eestit lisaks Läti piirikaubandusele negatiivselt ka põhjanaabrite poolt.
21
apr.
apr.
Euroopa Komisjon viib läbi karistusmenetlust Poola vastu selles riigis läbi viidud kohtusüsteemi reformi tõttu ning praegu peab Eesti seisma Varssaviga ühel pool rindejoont.
Arvamus, Eesti
Kui kasvõi üksainus migrant teeb eestlasele haiget, on ohvri jaoks Eesti kodumaana kadunud
18
märts
märts
Minu arvates hakkab Eesti inimestel üha enam vajaka jääma loogilisest mõtlemisest, talupojalikust enesealalhoiuinstinktist ja elutervest egoismist.
09
jaan.
jaan.
Hiljuti avaldatud ÜRO statistika kohaselt on endised idabloki riigid alates 2000. aastast kaotanud olulise osa oma elanikkonnast eeskätt majandusliku väljarände tõttu. Läti, Leedu ja Gruusia on kaotanud viiendiku oma rahvastikust, Eesti umbes kümnendiku.
31
mai
mai
Hiljutine skandaal, kus radikaalse feministi Evelyn Höglundi ERRi arvamusrubriigis avaldatud artikkel „Vägivalla juured on „toksilises maskuliinsuses““ osutus lihtlabaseks plagiaadiks1, iseloomustab hästi Eesti vasakpoolse mõtte olemust.
28
veebr.
veebr.
Toome teieni Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Ruuben Kaalepi poolt tõrvikurongkäigu järel peetud kõne.
09
jaan.
jaan.
Eesti inimesed peavad oluliseks rahvusriikide kestmist ning riigi põhieesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade, kinnitab Turu-Uuringute AS poolt Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus.
16
dets.
dets.
Eranditult kõigi Euroopa riikide keskmine intelligentsuskvoot (IQ) on teistest riikidest lähtuva immigratsiooni tõttu langenud. Kõige rängemalt on immigratsioon mõjunud Luksemburgi, Šveitsi, Saksamaa ja teiste Lääne-Euroopa riikide keskmisele IQle, mis on põliselanike keskmisega võrreldes langenud mitme punkti võrra. Immigratsioon on kasuks tulnud ainult mõnede Aasia väikeriikide (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Singapur) keskmisele IQle, nähtub PISA testide põhjal […]
09
nov.
nov.
Donald Trumpi valimine USA presidendiks on ajalooline sündmus, millel on sügav mõju läänemaailma edasisele käekäigule, teatab EKRE noorteliikumine Sinine Äratus.
06
nov.
nov.
5. novembril 2016 toimus Tallinnas, Rahvusraamatukogu suures saalis konverents “Millist Eestit me tahame?”, mis oli korraldatud portaali Objektiiv esimese aastapäeva tähistamiseks, mispuhul küsisime ka asjaosalistelt endilt kommentaare.
19
apr.
apr.
Jüri Kuke mälestuskonverentsi korraldustoimkonna üks võtmeisikuid, kõigi aegade tuntuim eesti vabadusvõitleja Mart Niklus on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et nüüdis-Eestis räägitakse liiga palju kannatustest ja kannatajatest ning liiga vähe vastupanuliikumisest. Niklusel on õigus. Paljuski just seetõttu otsustasingi pühendada oma tänase ettekande nimelt vastupanuliikumisele. Tõsi küll, ühe erinevusega: kui Niklus pidas silmas […]
27
veebr.
veebr.
Ruuben Kaalepi kõne vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud pidulikul kõnekoosolekul Vabaduse väljakul. Mida tähendab olla eesti rahvuslane? Et sellele vastata, peame me kõigepealt küsima, mida tähendab olla eestlane. Mõni ütleb, et see on miski, mida igaüks võib olla, kui tema elukohaks on Eesti – või kui tema passis on kirjas: Eesti kodanik. Aga kui eestlane võib […]
04
dets.
dets.
Eile ilmus kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita ülipopulaarse raamatu „Lingvistiline mets“ järg „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“. Raamatu esmaesitlus toimub teisipäeval, 8. detsembril kell 17:00 Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus. „Lindvistika“ on kolmas raamat ulguvate rehade triloogiast. „Metsik Lingvistika“ astus väikese reha otsa. „Lingvistiline mets“ kargas suure reha otsa. „Lindvistika“ lennutab reha päris kuuse otsa. […]
19
nov.
nov.
Riigikogu arutas neljapäeval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni initsiatiivil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Eesti riigi suveräänsust. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme tõstatas oma ettekandes küsimuse, kas Eesti rahvas on praegu suveräänne demokraatliku riigi õiguse mõistes ja Eesti põhiseaduse valguses, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. „Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hetkel ei austa riigivõim rahva kui suverääni tahet […]
04
nov.
nov.
Elu on näidanud, et demokraatias pole aus rahvuslus sisuliselt võimalik. Samuti pole konservatiivsus veel tingimata mingi rahvuslus. Kui tahetakse tõelist rahvusriiki luua ja arendada, siis on tarvis ETNOKRAATIAT, kus demokraatlikku (petlikku) võrdsust ja materiaalset ebavõrdsust nii palju ei eksisteeri kui demokraatias. Esiteks, ETNOKRAATIAS on konservatiivsus ja liberaalsus, parem- ja vaskapoolsus, ees- ja tagapoolsus, üleval- ja […]
05
okt.
okt.
Itaalia uudisteportaal Ansa teatas eelmise nädala lõpus, et vastavalt Euroopa Komisjoni otsustele algab loetud päevade jooksul illegaalsete immigrantide ümberasustamine mitmesse euroliidu riiki, sealhulgas Eestisse. “Euroopa Liidu allikad kinnitasid reedel, et varjupaigataotlejate ümberpaigutamine Itaaliast teistesse euroliidu riikidesse, sealhulgas Eestisse, Luksemburgi ja Rootsi algab “loetud päevade jooksul”,” kirjutas portaal. Uudisteportaali sõnul on eesmärgiks illegaalid ümber paigutada 15. […]
29
juuli
juuli
Mõni aeg tagasi oli keskkoolide väitlusklubides väga populaarne Popperi väitlusformaat. Üks selle eripärasid on, et igas väitluses peavad kaks osapoolt kokku leppima kriteeriumis. Teoreetiliselt tohib kriteeriumi üle vaielda, kuid alati valitakse selleks konsensuslikult „ühiskonna heaolu“. Kriteerium on siht, mille poole mõlemad väitluse osapooled peavad oma argumentatsioonis pürgima. Igas küsimuses jääb seega peale argument, mis tõotab […]